Adamova mõis
Adamova mõis (poola keeles Adamowa, läti keeles Adamovas muiža, saksa keeles Adamhof) oli mõis Vitebski kubermangus Režitsa maakonnas Makašēni vallas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub see koht Lätis Rēzekne piirkonnas Vērēmi vallas Adamovas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisa kohta on teateid 18. sajandi esimesest poolest. Varem kuulus see Kuramaalt pärit Korffide aadlisuguvõsale. 1866. aastal oli mõisa omanik Peter Nodhaft. XIX sajandil kuulus mõis veel Natalja Sergejevna Žemtšužnikovale (sündinud vürstinna Obolenskaja) (1841−1913), kes oli dekabrist vürst Jevgeni Petrovitš Obolenski vennatütar. 1898. aasta paiku omandasid mõisa Karaulovid. XX sajandi algul kuulus valdus Jelena Nikolajevna Karaulovale.
Mõisaansambel
[muuda | muuda lähteteksti]Häärber
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene häärber ehitati Adamovasse juba 1740. aastatel. See oli puidust hoone ja seda nimetati "kollaseks majaks" (dzelteno māju).[1] Uus peahoone valmis 1851. aastal. 1984. aastal see aga lammutati ja selle asemele ehitati koolimaja.[2]
Kõrvalhooned
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandil rajatud mõisaansamblist on säilinud vaid punastest tellistest ehitatud teenijatemaja. See on ühekorruseline historitsistlik ehitis, mida iseloomustab maakivist sokkel. Hoonet kaunistavad eri värvi telliskarniisid.[2]
Mineraalveeallikas
[muuda | muuda lähteteksti]1905. aastal avastati mõisa juurest mineraalvee allikas, mis sai nime püha Helena järgi. Vett hakati müüma mitmel pool maailmas, aastal 1919 rajati aga mõisa juurde sanatoorium, millest kasvas välja hilisem Adamova sanatoorne internaatkool.
Park
[muuda | muuda lähteteksti]Mõisapark pärineb 18. sajandist ja see on ajaloomälestis.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 397.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles)