2019. aasta Vormel 1 hooaeg
2019. aasta Vormel 1 hooaeg | |
Eelmine: 2018 | Järgmine: 2020 |
---|
2019. aasta Vormel 1 hooaeg oli Vormel 1 seitsmekümnes hooaeg. See koosnes 21 etapist, mida nimetatakse Grand Prix'deks, ning peeti ajavahemikus märtsist detsembrini. Sõitjad ja meeskonnad võistlesid maailmameistritiitli nimel. 2019. aasta hooajal toimus 1000. maailmameistrietapp, mis peeti Hiinas.
Lewis Hamilton oli sõitjate maailmameistritiitli kaitsja, olles võitnud oma viienda tiitli 2018. aastal, Mercedes oli konstruktorite maailmameistritiitli kaitsja, olles võitnud oma viienda järjestikuse tiitli 2018. aastal. Mercedes kindlustas oma 6. järjestikuse sõitjate ja konstruktorite maailmameistritiitli Jaapani Grand Prix', sealhulgas oli tegu esimese seekordse saavutusega F1 ajaloos. Lewis Hamilton tagas omale kuuenda maailmameistritiitli USA Grand Prix'l, saades seeläbi F1 ajaloo edukuselt teiseks piloodiks.
Sõitjad ja meeskonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Hooajal osales kümme meeskonda, igas tiimis oli kaks sõitjat.
Meeskond | Konstruktor | Šassii | Jõuallikas | Etapisõitjad | Vabatreeningu sõitjad | |||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Nr. | Sõitja nimi | Etapid | Nr. | Sõitja nimi | ||||
Alfa Romeo Racing | Alfa Romeo Racing-Ferrari | C38 | Ferrari 064 | 7 99 |
Kimi Räikkönen Antonio Giovinazzi |
1–21 1–21 |
— | |
Scuderia Ferrari Mission Winnow | Ferrari | SF90 | Ferrari 064 | 5 16 |
Sebastian Vettel Charles Leclerc |
1–21 1–21 |
— | |
Rich Energy Haas F1 Team | Haas-Ferrari | VF-19 | Ferrari 064 | 8 20 |
Romain Grosjean Kevin Magnussen |
1–21 1–21 |
— | |
McLaren F1 Team | McLaren-Renault | MCL34 | Renault E-Tech 19 | 4 55 |
Lando Norris Carlos Sainz Jr. |
1–21 1–21 |
— | |
Mercedes AMG Petronas Motorsport | Mercedes | F1 W10 EQ Power+ | Mercedes M10 EQ Power+ | 44 77 |
Lewis Hamilton Valtteri Bottas |
1–21 1–21 |
— | |
SportPesa Racing Point F1 Team | Racing Point-BWT Mercedes | RP19 | BWT Mercedes | 11 18 |
Sergio Pérez Lance Stroll |
1–21 1–21 |
— | |
Aston Martin Red Bull Racing | Red Bull Racing-Honda | RB15 | Honda RA619H | 10 33 |
Pierre Gasly Alexander Albon Max Verstappen |
1–12 13-21 1–21 |
— | |
Renault F1 Team | Renault | R.S.19 | Renault E-Tech 19 | 3 27 |
Daniel Ricciardo Nico Hülkenberg |
1–21 1–21 |
— | |
Red Bull Toro Rosso Honda | Scuderia Toro Rosso-Honda | STR14 | Honda RA619H | 23 26 |
Pierre Gasly Alexander Albon Daniil Kvjat |
13-21 1–12 1–21 |
38 | Naoki Yamamoto |
ROKiT Williams Racing | Williams-Mercedes | FW42 | Mercedes M10 EQ Power+ | 63 88 |
George Russell Robert Kubica |
1–21 1–21 |
40 | Nicholas Latifi |
Meeskondlikud muudatused
[muuda | muuda lähteteksti]Red Bull Racing lõpetas 12-aastase lepingu Renault' mootoritootjaga ning kasutas alates sellest hooajast Honda mootoreid.[1] Lisaks muutis Sauber nime: Alfa Romeo Racing. Vormel 2 ja Vormel 3 puhul ei muudetud Sauberi meeskonna nime ehk nendel spordialadel jäi Sauber püsima.[2]
Sõitjate muudatused
[muuda | muuda lähteteksti]2019. aastal toimused sõitjate puhul mitmed muudatused. Daniel Ricciardo lahkus Red Bull Racing tiimist ning sõitis Renault' all, vahetades välja Carlos Sainz juuniori.[2] Ricciardo asemel sõitis Red Bullis Pierre Gasly.[3]
Toro Rossos sõitsid Daniil Kvjat ja Vormel 2-st tulnud Alexander Albon, kes vahetas välja Brendon Hartley.[3]
Sauberist (nüüdsest Alfa Romeo Racingust) lahkus Charles Leclerc, kes astus Ferrarisse, vahetades välja Kimi Räikönneni.[2] Samal ajal Kimi Räikkönen võttis Leclerci koha Sauberi ehk Alfa Romeo Racing meeskonnas.[2]
Williamsisse astus Vormel 2 meister George Russell, vahetades välja Sergei Sirotkini. Sirotkin naasis oma eelmisse meeskonda, Renault'sse varusõitjana.[2] Lisaks astus Williamsisse endine Vormel 1 sõitja Robert Kubica. Kubica sõitis esimest korda pärast 8 aastat Vormel 1-s. 2011. aastal tegi Kubica oma vormeliga avarii, milles oleks ise peaaegu elu kaotanud.[3]
Esteban Ocon lahkus Force India meeskonnast ning astus Mercedesesse varusõitjana, Oconi asemel astus Force Indiasse Lance Stroll.[3]
Hooajasisesed muudatused
[muuda | muuda lähteteksti]Pierre Gasly naasis alates Belgia Grand Prix'st Toro Rossosse, tema koha Red Bullis võttis üle Alexander Albon.
2019. aasta kalender
[muuda | muuda lähteteksti]2019. aasta MM-sarja osana toimus 21 Grand Prix'd. Iga sõit toimus minimaalsel vajalikul ringide arvul, et etapi distants ületaks 305 kilomeetrit; ainus erand sellele on Monaco Grand Prix, kus etapidistants oli 260 kilomeetrit.
Etapp | Grand Prix | Ringrada | Kuupäev |
---|---|---|---|
1. | Austraalia Grand Prix | Melbourne Grand Prix Circuit, Melbourne | 17. märts |
2. | Bahreini Grand Prix | Bahrain International Circuit, Sakhir | 31. märts |
3. | Hiina Grand Prix | Shanghai International Circuit, Shanghai | 14. aprill |
4. | Aserbaidžaani Grand Prix | Baku City Circuit, Bakuu | 28. aprill |
5. | Hispaania Grand Prix | Circuit de Barcelona-Catalunya, Barcelona | 12. mai |
6. | Monaco Grand Prix | Circuit de Monaco, Monte Carlo | 26. mai |
7. | Kanada Grand Prix | Circuit Gilles Villeneuve, Montréal | 9. juuni |
8. | Prantsusmaa Grand Prix | Circuit Paul Ricard, Le Castellet | 23. juuni |
9. | Austria Grand Prix | Red Bull Ring, Spielberg | 30. juuni |
10. | Suurbritannia Grand Prix | Silverstone Circuit, Silverstone | 14. juuli |
11. | Saksamaa Grand Prix | Hockenheimring, Hockenheim | 28. juuli |
12. | Ungari Grand Prix | Hungaroring, Budapest | 4. august |
13. | Belgia Grand Prix | Circuit de Spa-Francorchamps, Stavelot | 1. september |
14. | Itaalia Grand Prix | Autodromo Nazionale Monza, Monza | 8. september |
15. | Singapuri Grand Prix | Marina Bay Street Circuit, Singapur | 22. september |
16. | Venemaa Grand Prix | Sochi Autodrom, Sotši | 29. september |
17. | Jaapani Grand Prix | Suzuka International Racing Course, Suzuka | 13. oktoober |
18. | Mehhiko Grand Prix | Autódromo Hermanos Rodríguez, México | 27. oktoober |
19. | USA Grand Prix | Circuit of The Americas, Austin | 3. november |
20. | Brasiilia Grand Prix | Autódromo José Carlos Pace, São Paulo | 17. november |
21. | Abu Dhabi Grand Prix | Yas Marina Circuit, Abu Dhabi | 1. detsember |
Allikas: https://vormel1.webart.ee/kalender/2019 |
Tehnilised muudatused
[muuda | muuda lähteteksti]2019. aasta tõi vormelitele järjekordselt muudatusi, et teha neid kiiremaks, efektiivsemaks ning möödasõite kergemaks. Esitiiba muudeti, et suurendada auto aerodünaamilisust ning muuta DRS (Drag Reduction System) võimsamaks.[4] 2019. aastast alates on lubatud autodele tankida 110 kg kütust varasema 105 kg asemel, mis tähendas, et autod said mootoritest rohkem jõudu, kuna ei olnud vaja niivõrd kütusesäästlikult sõita.[1] Sõitjate kaal ei olnud enam oluline autode kaalumisel, kuna väga paljud sõitjad on pidid kaalust alla võtma, mis ei ole hea nende tervisele. Selle asemel pandi autodele peale raskused, mis andsid autole nõutava raskuse. Lisaks antakse sellest aastast alates ka üks punkt sõitjale, kes sõitis kõige kiirema ringi, ehk sõitjad saavad üritada veel ühe punkti kogumist igalt sõidult.[1]
Ohutusreeglid
[muuda | muuda lähteteksti]Sõitmist on muudetud turvalisemaks. 2019. aastal tutvustati biokindaid, mis annavad raja ääres olevale meedikute tiimile reaalajas uuendusi sõitjate tervislike näitajate kohta, näiteks vererõhk, hapnikusisaldus jne.[4] Tänu sellele on meedikutel võimalik avarii puhul kohe tuvastada sõitja tervislik seisund. Lisaks kasutavad sõitjad ka uusi kiivreid, mis on tugevamad ning vähendavad tõenäosust, et avarii puhul praht ja rusud kiivri alla satuvad.[4]
Rehvid
[muuda | muuda lähteteksti]Rehvitootja Pirelli muutis 2019. aasta hooajaks rehvide nimetusi, mille tulemusel näiteks ultrapehme (ultrasoft) ja ülipehme (hypersoft) jäid kasutamata ning igal sõidul oli tiimidel kasutada kolme sorti rehvid – pehmed, keskmised, kõvad.[1] Siiski pakkus Pirelli viit sorti rehve ning otsustas ise, mis sõitudel millist kolme kasutatakse. Värvide osas jäid alles ainult valge ehk kõva, kollane ehk keskmine ja punane ehk pehme.[1]
Tulemused
[muuda | muuda lähteteksti]Grand Prix'd
[muuda | muuda lähteteksti]^ Kvalifikatsiooni võitis Max Verstappen, ent sai hiljem 3-kohalise penalti, sest ignoreeris kollaseid lippe peale Bottase avariid.
Punktisüsteem
[muuda | muuda lähteteksti]Punkte antakse igal etapil esikümnele, lisaks antakse punkt kiireima ringi sõitjale (FL).
Koht | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7. | 8. | 9. | 10. | FL |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Punktid | 25 | 18 | 15 | 12 | 10 | 8 | 6 | 4 | 2 | 1 | 1 |
Täispunktide andmiseks peab sõidu võitja lõpetama vähemalt 75% etapi täisdistantsist. Kui sõidu võitja lõpetab vähemalt kaks ringi, ent vähem, kui 75% etapi täisdistantsist, antakse vaid pooled punktid. Punkt kiireima ringi eest antakse vaid juhul, kui sõitja lõpetab esikümnes. Hooaja lõpus kasutatakse viigimurdjana (vajadusel) sõitja/meeskonna parimat tulemust.
Sõitjate MM-sarja järjestus
[muuda | muuda lähteteksti]
|
Paksult – Kiireim ring |
Märkmed:
- – Sõitja ei lõpetanud etappi, ent tulemus klassifitseeriti, sest lõpetas üle 90% etapi distantsist.
Konstruktorite MM-sarja järjestus
[muuda | muuda lähteteksti]
|
Paksult – Kiireim ring |
Märkmed:
- – Sõitja ei lõpetanud etappi, ent tulemus klassifitseeriti, sest lõpetas üle 90% etapi distantsist.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Formula 1 in 2019: 19 things that are different". Skysports. 14. märts 2019. Vaadatud 26. juunil 2019.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "2019 Formula One World Championship". Wikipeedia. 29.06.2019. Vaadatud 29.08.2019.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 FIA (2. veebruar 2019). "2019 F1 GRID – All the drivers and teams racing this year". Formula1. Vaadatud 29.06.2019.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 FIA (9. jaanuar 2019). "F1 RULES & REGULATIONS: What's new for 2019?". Formula1. Vaadatud 29.08.2019.