Äkiline virgumine

Äkiline virgumine (hiina keeles 頓悟 dunwu; jaapani keeles tongo) on mõiste või meetod chan- ehk zen-budismis, mille kohaselt võib jõuda virgumise ehk taipamiseni äkitselt ja spontaanselt.

Äkiline virgumine ei sõltu eriti eelnevatest õpingutest ega harjutustest, kuid eeldab sellegipoolest pikemaajalist pühendumuslikku praktikat. Äkilist virgumist võib õpetaja esile kutsuda õpilast ehmatades, veidralt käitudes, teda kepiga lüües, ootamatult tema peale karjudes või muul viisil tavapärasest olukorrast välja viies.^[1]^[2]

Äkilise virgumise meetodid on iseloomulikud hiina budismi linji ja jaapani budismi rinzai koolkondades.

Vaata ka

Viited

↑ McRae, John (2003), Seeing Through Zen. Encounter, Transformation, and Genealogy in Chinese Chan Buddhism, The University Press Group Ltd, ISBN 978-0-520-23798-8
↑ Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus. ISBN 9789985587690

Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.

[1] McRae, John (2003), Seeing Through Zen. Encounter, Transformation, and Genealogy in Chinese Chan Buddhism, The University Press Group Ltd, ISBN 978-0-520-23798-8

[2] Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus. ISBN 9789985587690

[1]

[2]