François Truffaut

François Truffaut
Sünniaeg	François Roland Truffaut 6. veebruar 1932 Pariisi XVII ringkond
Surmaaeg	21. oktoober 1984 (52-aastaselt) Neuilly-sur-Seine (Prantsusmaa)
Matmispaik	Montmartre'i kalmistu
Amet	lavastaja, filmistsenarist, produtsent

François Roland Truffaut [franssu'aa trüf'oo] (6. veebruar 1932 Pariis – 21. oktoober 1984 Neuilly-sur-Seine) oli prantsuse filmilavastaja, prantsuse uue laine üks rajajaid. Ta oli ka stsenarist, produtsent ja näitleja.

Truffaut sündis 6. veebruaril 1932. Ta ei näinud oma juudi hambaarstist bioloogilist isa, sest ta sündis väljaspool abielu. Tema ema uus abikaasa Roland Truffaut suhtus temasse kui enda poega ja andis talle oma perekonnanime. Varase nooruse veetis ta lapsehoidjate ja vanaema seltsis. Just vanaemalt päris ta huvi raamatute ja muusika vastu. Kui Truffaut oli kümneaastane, vanaema suri ja poiss läks tagasi vanemate juurde.

Truffaut oli kaheksa-aastane, kui nägi esimest filmi, milleks oli Abel Gance'i "Paradis perdu" (1939). Sellest sai alguse tuline kiindumus filmide vastu. Olles mitmest koolist välja visatud, otsustas Truffaut end ise harima hakata. Tema eesmärk oli vaadata nädalas vähemalt kolm filmi ja lugeda läbi kolm raamatut. Truffaut külastas sageli Henri Langlois' filmoteeki Cinémathèque Française, kus ta vaatas paljude maade filme. Talle meeldis Ameerika filmikunst ning sellised filmitegijad nagu John Ford, Howard Hawks, Nicholas Ray ja Alfred Hitchcock.

1948. aastal avas oma filmiklubi André Bazin, kes avaldas Truffaut'le erakordselt suurt mõju.

1950. aastal astus Truffaut Prantsuse armeesse, kust üritas järgmisel kahel aastal korduvalt põgeneda. Ta vahistati ja teda süüdistati deserteerumises. Bazin kasutas oma poliitilisi kontakte, et teda vabastada, ja tal õnnestus Truffaut palgata uue filmiajakirja Cahiers du cinema toimetusse. Truffaut'st sai filmikriitik ja hiljem selle legendaarse filmiajakirja toimetaja. Ta oli tuntud kui "prantsuse filmi hauakaevaja" ja teda ei lubatud isegi 1958. aasta Cannes'i filmifestivalile. Samal ajal töötas Truffaut välja ühe tolle aja mõjuvõimsama filmiteooria – auteur-teooria.

1954. aastal kirjutas Truffaut artikli "Une Certaine tava du Film Français" (Prantsuse filmi teatud kalduvused), kus ta ründas avalikult tolleaegset Prantsuse filmikunsti, mis vallandas ühiskonnas tohutu arutelu.

Kriitikust Truffaut otsustas hakata ise tegema filme, mis põhinevad tema isiklikel veendumustel ja arusaamisel filmikunstist. Ta alustas lühifilmi "Une Visite" võtteid. Orson Wellesi filmi "Touch of Evil" nägemisega Brüsseli maailmanäitusel sai ta inspiratsiooni oma esimese mängufilmi "Les Quatre Cents Coups" ("400 lööki") jaoks.

Truffaut oli aastatel 1959–1965 abielus Madeleine Morgensterniga. Neil sündis kaks tütart: Laura (1959) ja Eva (1961). Truffaut ja näitleja Fanny Ardant elasid aastatel 1981–1984 koos ja neil sündis tütar Joséphine Truffaut (sündinud 28. septembril 1983).

1983. aastal diagnoositi Truffaut'l ajukasvaja. Ta suri 21. oktoobril 1984. Ta on maetud Montmartre'i kalmistule Pariisis.

Filmograafia

• "Külaskäik" ("Une Visite") (1955)
• "Pahategijad" ("Les Mistons") (1957)
• "400 lööki" ("Les quatre cents coups") (1959)
• "Tuld klaverimängija pihta" ("Tirez sur le pianiste") (1960)
• "Vee lugu" ("Une histoire d'eau") (1961)koos Jean-Luc Godard'ga
• "Jules ja Jim" ("Jules et Jim") (1962)
• "Antoine ja Colette" ("Antoine et Colette") (1962)
• "Pehme ihu" ("La peau douce") (1964)
• "Fahrenheit 451" (1966)
• "Pruut, kes kandis musta" ("La Mariée était en noir") (1968)
• "Varastatud suudlused" ("Baisers volés") (1968)
• "Mississippi merineitsi" ("La sirène du Mississippi") (1969)
• "Metslane" ("L'Enfant sauvage") (1970))
• "Abieluvoodi" ("Domicile conjugal") (1970)
• "Kaks inglannat ja kontinent" ("Les deux anglaises et le continent") (1971)
• "Tüdruk nagu mina" ("Une belle fille comme moi") (1972)
• "Ameerika öö" ("La nuit américaine") (1973)
• "Adele O lugu" ("L'Histoire d'Adèle H.") (1975)
• "Väikesed muutused" ("L'Argent de poche") (1976)
• "Mees, kes armastas naist" ("L'Homme qui aimait les femmes") (1977)
• "Roheline tuba" ("La chambre verte") (1978)
• "Põgenev armastus" ("L'amour en fuite") (1979)
• "Viimane metroo" ("Le dernier métro") (1980)
• "Naabrinaine" ("La femme d'à côté") (1981)
• "Lõbus pühapäev" ("Vivement dimanche!") (1981)

Välislingid

• IMDb: François Truffaut
• senses of cinema: François Truffaut
• Truffaut's manifesto : La Politique des Auteurs
• Olev Remsu "Filmidraamatehnikas" (Tartu Ülikooli kirjastus, 2016) on filmi "400 lööki" analüüs.