Mine sisu juurde

Edward Drinker Cope: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Kuupäevad eestipäraseks: aaaa-kk-pp -> pp.kk.aaaa
P pisitoimetamine using AWB
Märgis: tekstilink teise vikisse
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}
[[File:Cope Edward Drinker 1840-1897.jpg|pisi|Edward Drinker Cope]]
[[Pilt:Cope Edward Drinker 1840-1897.jpg|pisi|Edward Drinker Cope]]
'''Edward Drinker Cope''' ([[28. juuli]] [[1840]] [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]] – [[12. aprill]] [[1897]] [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]]) oli [[ameerika]] [[paleontoloog]], [[anatoom]], [[herpetoloog]] ja [[ihtüoloog]].<ref name="Alroy" />
'''Edward Drinker Cope''' ([[28. juuli]] [[1840]] [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]] – [[12. aprill]] [[1897]] [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]]) oli [[ameerika]] [[paleontoloog]], [[anatoom]], [[herpetoloog]] ja [[ihtüoloog]].<ref name="Alroy" />


Cope sündis jõukas [[Kveekerid|kveekeri]]<nowiki/>peres ja pidas juba noores eas lugu teadusest. Hoolimata oma isa soovist, et Cope'ist saaks eeskujulik farmer, leppis isa oma poja sooviga saada teadlaseks. Tänu sellele sai ta avaldada oma esimese teadusliku artikli juba 19-aastaselt. Pärast abiellumist oma nõoga kolis Cope perega Philadelphiast [[Haddonfield|Haddonfieldi]] [[New Jersey osariik|New Jersey]] osariigis.<ref name="Alroy" />
Cope sündis jõukas [[Kveekerid|kveekeri]]<nowiki/>peres ja pidas juba noores eas lugu teadusest. Hoolimata oma isa soovist, et Cope'ist saaks eeskujulik farmer, leppis isa oma poja sooviga saada teadlaseks. Tänu sellele sai ta avaldada oma esimese teadusliku artikli juba 19-aastaselt. Pärast abiellumist oma nõoga kolis Cope perega Philadelphiast [[Haddonfield]]i [[New Jersey osariik|New Jersey]] osariigis.<ref name="Alroy" />


Tema kõige kuulsamaks saavutuseks peetakse Cope'i reeglit (''Cope's rule''). Ta on kuulsust kogunud ka neo[[lamarkism]]i evolutsioonilise koolkonna ühe rajajana ja ta on mänginud juhtrolli ka [[Kivistis|fossiilsetes]] avastuses dinosauruste radadel ([[luusõjad]]).<ref name="QzVGv" />
Tema kõige kuulsamaks saavutuseks peetakse Cope'i reeglit (''Cope's rule''). Ta on kuulsust kogunud ka neo[[lamarkism]]i evolutsioonilise koolkonna ühe rajajana ja ta on mänginud juhtrolli ka [[Kivistis|fossiilsetes]] avastuses dinosauruste radadel ([[luusõjad]]).<ref name="QzVGv" />
9. rida: 9. rida:
==Elulugu==
==Elulugu==
===Lapsepõlv===
===Lapsepõlv===
Edward Drinker Cope sündis 28. juuli 1840 Alfred ja Hanna Cope'i vanima lapsena. Ema suri, kui Edward oli kolmene, kuid teda kasvatas kasuema Rebecca Biddle, kes oli tema sõnul väga soe, siiras ja lapsepõlves polnud emalikust hoolest puudust. Tema lapsepõlvekoduks oli suur kivimaja „Fairfield“, millega käis kaasas 8-[[Aaker|aakrine]] ürgne aed ja maastik. Lapsena meeldis talle seal tundide viisi uitamas käia. Cope'i vanemad väärtustasid haridust ja õpetasid oma lapsi varakult lugema. Samuti käisid nad tihti [[Uus-Inglismaa|Uus Inglismaal]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]] kirdepoolne osa) [[Muuseum|muuseumides]], [[Loomaaed|loomaaedades]] ja parkides. Seal avastas noor Edward oma teadushuvi looduse vastu.
Edward Drinker Cope sündis 28. juuli 1840 Alfred ja Hanna Cope'i vanima lapsena. Ema suri, kui Edward oli kolmene, kuid teda kasvatas kasuema Rebecca Biddle, kes oli tema sõnul väga soe, siiras ja lapsepõlves polnud emalikust hoolest puudust. Tema lapsepõlvekoduks oli suur kivimaja „Fairfield“, millega käis kaasas 8-[[Aaker|aakrine]] ürgne aed ja maastik. Lapsena meeldis talle seal tundide viisi uitamas käia. Cope'i vanemad väärtustasid haridust ja õpetasid oma lapsi varakult lugema. Samuti käisid nad tihti [[Uus-Inglismaa|Uus Inglismaal]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]] kirdepoolne osa) [[muuseum]]ides, [[loomaaed]]ades ja parkides. Seal avastas noor Edward oma teadushuvi looduse vastu.
9-aastaselt saadeti Cope [[Philadelphia|Philadelphiasse]] kooli ja sealt edasi 12-aastaselt kveekeri sugemetega prestiižsesse kooli [[Westtown|Westtowni]] [[Pennsylvania|Pennsylvanias]]. Koolis ei olnud ta kuigi hea õpilane, ta õppis nii palju kui hädapärast vaja ja nii vähe kui võimalik.<ref name=":0" />
9-aastaselt saadeti Cope [[Philadelphia]]sse kooli ja sealt edasi 12-aastaselt kveekeri sugemetega prestiižsesse kooli [[Westtown]]i [[Pennsylvania]]s. Koolis ei olnud ta kuigi hea õpilane, ta õppis nii palju kui hädapärast vaja ja nii vähe kui võimalik.<ref name=":0" />


===Teadlaskarjäär===
===Teadlaskarjäär===
Pärast kooli lõppu töötas ta isa farmis ja haris end edasi iseseisvalt. Aastal 1858 asus ta tööle Loodusteaduste akadeemias ([[:en:Academy_of_Natural_Sciences_of_Drexel_University|Academy of Natural Sciences]]) katalogiseerijana. Jaanuaris 1859 hakkas ta koostama oma esimest suuremat uurimistööd, ära elamiseks toetas teda endiselt isa.
Pärast kooli lõppu töötas ta isa farmis ja haris end edasi iseseisvalt. Aastal 1858 asus ta tööle Loodusteaduste akadeemias ([[:en:Academy of Natural Sciences of Drexel University|Academy of Natural Sciences]]) katalogiseerijana. Jaanuaris 1859 hakkas ta koostama oma esimest suuremat uurimistööd, ära elamiseks toetas teda endiselt isa.
Aastal 1961 asus ta õppima [[Pennsylvania Ülikool|Pennsylvania Ülikooli]] [[Joseph Leidy]] käe alla, kes oli tolleaja nimekaim [[Anatoomia|anatoom]] ja [[Paleontoloogia|paleontoloog]]. Õpingute kõrvalt töötas ta akadeemias herbaariumi katalogiseerijana. Kaheaastase töö vältel tutvus ta [[Ornitoloog|ornitoloogi]] ja [[Ihtüoloogia|ihtüoloogi]] [[Spencer Baird]]iga]]. Tema mõjutusel avaldas ta esimese teadusliku töö kahepaiksete klassifikatsioonist. Järgevad viis aastat keskenduski ta teadustöödele seoses [[Roomajad|roomajate]] ja [[Kahepaiksed|kahepaiksete]] uurimisega. <ref name=":0" />
Aastal 1961 asus ta õppima [[Pennsylvania Ülikool]]i [[Joseph Leidy]] käe alla, kes oli tolleaja nimekaim [[Anatoomia|anatoom]] ja [[Paleontoloogia|paleontoloog]]. Õpingute kõrvalt töötas ta akadeemias herbaariumi katalogiseerijana. Kaheaastase töö vältel tutvus ta [[ornitoloog]]i ja [[Ihtüoloogia|ihtüoloogi]] [[Spencer Baird]]iga]]. Tema mõjutusel avaldas ta esimese teadusliku töö kahepaiksete klassifikatsioonist. Järgevad viis aastat keskenduski ta teadustöödele seoses [[Roomajad|roomajate]] ja [[Kahepaiksed|kahepaiksete]] uurimisega. <ref name=":0" />


Aastatel 1863–1864, mil Ameerikas oli käimas [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|kodusõda]], reisis Edward [[Euroopa]]s ringi, külastades nimekaid muuseume ja seltse. Ta kaalus ka osa võtta sõjast, kuid sellest mõttest ta loobus. Hoolimata [[depressioon]]ist, mida ta neil aastatel põdes, jätkas ta nimekate teadlastega kohtumist [[Prantsusmaa]]l, [[Saksamaa]]l, [[Inglismaa]]l, [[Iirimaa]]l, [[Austria]]s, [[Itaalia]]s ja [[Ida-Euroopa]]s. 1863. aasta talvel tutvus Cope 32-aastase [[ameerika]] päritolu paleontoloogiga [[Othniel Charles Marsh]]iga. Saades hiljem Cope'i suurimaks rivaaliks, olid nad esialgu üksteisele vägagi sümpaatsed. Selleks hetkeks oli Edward Drinker Cope avaldanud juba 37 teaduslikku tööd. <ref name=":0" />
Aastatel 1863–1864, mil Ameerikas oli käimas [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|kodusõda]], reisis Edward [[Euroopa]]s ringi, külastades nimekaid muuseume ja seltse. Ta kaalus ka osa võtta sõjast, kuid sellest mõttest ta loobus. Hoolimata [[depressioon]]ist, mida ta neil aastatel põdes, jätkas ta nimekate teadlastega kohtumist [[Prantsusmaa]]l, [[Saksamaa]]l, [[Inglismaa]]l, [[Iirimaa]]l, [[Austria]]s, [[Itaalia]]s ja [[Ida-Euroopa]]s. 1863. aasta talvel tutvus Cope 32-aastase [[ameerika]] päritolu paleontoloogiga [[Othniel Charles Marsh]]iga. Saades hiljem Cope'i suurimaks rivaaliks, olid nad esialgu üksteisele vägagi sümpaatsed. Selleks hetkeks oli Edward Drinker Cope avaldanud juba 37 teaduslikku tööd. <ref name=":0" />


1870ndaid peetakse Cope'i kuldseks ajastuks, mil avaldati hulgaliselt tema [[Dinosaurused|dinosauruste]] teemalisi uurimustöid. Lisaks uurimustöödele esitas ta ka esialgseid märkmeid, seda keskmiselt 25 artiklit aastas. Kiirustades ei pööranud ta aga tähelepanu pisiasjadele, mis tihti olid vasturääkivad ning viis teadustöö eksiteele. <ref name="KPdmw" />
1870ndaid peetakse Cope'i kuldseks ajastuks, mil avaldati hulgaliselt tema [[Dinosaurused|dinosauruste]] teemalisi uurimustöid. Lisaks uurimustöödele esitas ta ka esialgseid märkmeid, seda keskmiselt 25 artiklit aastas. Kiirustades ei pööranud ta aga tähelepanu pisiasjadele, mis tihti olid vasturääkivad ning viis teadustöö eksiteele.<ref name="KPdmw" />


1875. aastal suri ta isa Alfred Cope, pärandades talle veerand miljonit [[USA dollar|dollarit]]. See mõjutas paljuski teadlase edasist eluteed. Lõpuks sai ta palgata küllaldaselt abikäsi [[Kivistis|fossiilide]] otsimise ja kaardistamise tarvis. Isa surm andis talle ka viimase tõuke lõpetada oma varasemate aastate uurimused ja need põhjalikult kirja panna. 1875. aastal avaldas ta oma elutöö "The Vertebrata of the Cretaceous Formations of the West",<ref name="F2OIQ" /> millel oli 303 teksti- ja 54 pildilehekülge.<ref name="usl9O" /> Aasta hiljem ostis ta [[Philadelphia|Philadelphiasse]] kaks maja, millest ühe muutis muuseumiks ja järjest suurenevaks varakoguks. Naabermajja asus ta ise elama.<ref name="9fDzZ" />
1875. aastal suri ta isa Alfred Cope, pärandades talle veerand miljonit [[USA dollar|dollarit]]. See mõjutas paljuski teadlase edasist eluteed. Lõpuks sai ta palgata küllaldaselt abikäsi [[Kivistis|fossiilide]] otsimise ja kaardistamise tarvis. Isa surm andis talle ka viimase tõuke lõpetada oma varasemate aastate uurimused ja need põhjalikult kirja panna. 1875. aastal avaldas ta oma elutöö "The Vertebrata of the Cretaceous Formations of the West",<ref name="F2OIQ" /> millel oli 303 teksti- ja 54 pildilehekülge.<ref name="usl9O" /> Aasta hiljem ostis ta [[Philadelphia]]sse kaks maja, millest ühe muutis muuseumiks ja järjest suurenevaks varakoguks. Naabermajja asus ta ise elama.<ref name="9fDzZ" />


=== Hilisem elutee ===
=== Hilisem elutee ===
31. rida: 31. rida:
Kaasaegne evolutsiooniteooria, mis säilitab [[lamarkism]]i põhitõed, kuid on mõningate edasiarendustega:
Kaasaegne evolutsiooniteooria, mis säilitab [[lamarkism]]i põhitõed, kuid on mõningate edasiarendustega:
* evolutsioon põhineb looduslikul valikul
* evolutsioon põhineb looduslikul valikul
* evolutsioon toimub organismi ja keskkonna koostööl<ref name="s4QMj" />
* evolutsioon toimub organismi ja keskkonna koostööl<ref name="s4QMj" />


==== Cope'i reegel ====
==== Cope'i reegel ====
39. rida: 39. rida:
Luusõjad olid periood, mil kaks evolutsiooniteoreerikut Edward Drinker Cope ja paleontoloog Othniel Charles Marsh hakkasid kaardistama dinosauruste fossiile ja määrama nende liike. Nende mõlema uuringu ajendiks oli rivaal ja vimm teineteise suhtes. Võtted oma uuringumeetodite tarvis olid tihti teineteist halvustavad ja inetud. Fossiilide otsingul oli Cope sunnitud kasutama oma ekspeditsioonide tarvis eelkõige isiklikku raha. Marshil olid väljavaated paremad. Ta sai toetust palgata 54 töölist enam kui kümneks aastaks teda abistama.
Luusõjad olid periood, mil kaks evolutsiooniteoreerikut Edward Drinker Cope ja paleontoloog Othniel Charles Marsh hakkasid kaardistama dinosauruste fossiile ja määrama nende liike. Nende mõlema uuringu ajendiks oli rivaal ja vimm teineteise suhtes. Võtted oma uuringumeetodite tarvis olid tihti teineteist halvustavad ja inetud. Fossiilide otsingul oli Cope sunnitud kasutama oma ekspeditsioonide tarvis eelkõige isiklikku raha. Marshil olid väljavaated paremad. Ta sai toetust palgata 54 töölist enam kui kümneks aastaks teda abistama.


Luusõdade perioodiks loetakse aastaid 1877–1892. See periood oli mõlemale teadlasele vaimselt, füüsiliselt ja rahaliselt väga kurnav, kuid see-eest väga viljakas dinosauruste uurimise aspektist. Paleontoloogias kirjeldatakse seda kui kuldset dinosauruste ajastut.<ref name="D9x0u" />
Luusõdade perioodiks loetakse aastaid 1877–1892. See periood oli mõlemale teadlasele vaimselt, füüsiliselt ja rahaliselt väga kurnav, kuid see-eest väga viljakas dinosauruste uurimise aspektist. Paleontoloogias kirjeldatakse seda kui kuldset dinosauruste ajastut.<ref name="D9x0u" />


Raevukas rivaalitsemine oli väga viljakas ja dokumenteeriti, kirjeldati ja avastati üle 130 liiki dinosauruseid. Luusõja "võitis" Marsh, leides 80 dinosauruseliiki. Marshi "võitu" kommenteeritakse kui mitte süvitsi minevat võitu. Hilisemad allikad on leidnud, tema edu võti oli suuremates inim- ja rahalises ressurssides.<ref name="dMI5G" />
Raevukas rivaalitsemine oli väga viljakas ja dokumenteeriti, kirjeldati ja avastati üle 130 liiki dinosauruseid. Luusõja "võitis" Marsh, leides 80 dinosauruseliiki. Marshi "võitu" kommenteeritakse kui mitte süvitsi minevat võitu. Hilisemad allikad on leidnud, tema edu võti oli suuremates inim- ja rahalises ressurssides.<ref name="dMI5G" />
50. rida: 50. rida:
{{viited|allikad=
{{viited|allikad=
<ref name="Alroy">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.nceas.ucsb.edu/~alroy/lefa/Cope.html|Pealkiri=Alroy, John (02.10.1999). "Edward Drinker Cope (1840–1897)". National Center for Ecological Analysis and Synthesis. University of California, Santa Barbara. Retrieved 17.11.2008.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="Alroy">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.nceas.ucsb.edu/~alroy/lefa/Cope.html|Pealkiri=Alroy, John (02.10.1999). "Edward Drinker Cope (1840–1897)". National Center for Ecological Analysis and Synthesis. University of California, Santa Barbara. Retrieved 17.11.2008.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
⚫
<ref name=":0">Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997.Vaadatud 17.11.2008</ref>
<ref name="QzVGv">Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997. Vaadatud 17.11.2008</ref>
<ref name="QzVGv">Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997. Vaadatud 17.11.2008</ref>
⚫
<ref name=":0">Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997.Vaadatud 17.11.2008</ref>
<ref name="KPdmw">Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997. Vaadatud 19.11.2008</ref>
<ref name="KPdmw">Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997. Vaadatud 19.11.2008</ref>
⚫
<ref name="F2OIQ">https://www.biodiversitylibrary.org/bibliography/61834#/summary</ref>
<ref name="usl9O">Cope, E. D. (Edward Drinker), 1840–1897 Vaadatud 19.11.2008</ref>
<ref name="usl9O">Cope, E. D. (Edward Drinker), 1840–1897 Vaadatud 19.11.2008</ref>
<ref name="9fDzZ">{{Netiviide|Autor=The Editors of Encyclopædia Britannica Vaadatud 19.11.2008|URL=https://www.britannica.com/biography/Edward-Drinker-Cope|Pealkiri=Edward Drinker Cope AMERICAN PALEONTOLOGIST|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="9fDzZ">{{Netiviide|Autor=The Editors of Encyclopædia Britannica Vaadatud 19.11.2008|URL=https://www.britannica.com/biography/Edward-Drinker-Cope|Pealkiri=Edward Drinker Cope AMERICAN PALEONTOLOGIST|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
60. rida: 61. rida:
<ref name="D9x0u">{{Netiviide|Autor=|URL=https://curiosity.com/topics/the-bone-wars-were-a-15-year-grudge-match-between-rival-dino-hunters-curiosity/|Pealkiri=The Bone Wars Were A 15-Year Grudge Match Between Rival Dino Hunters Written by Reuben Westmaas September 9, 2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="D9x0u">{{Netiviide|Autor=|URL=https://curiosity.com/topics/the-bone-wars-were-a-15-year-grudge-match-between-rival-dino-hunters-curiosity/|Pealkiri=The Bone Wars Were A 15-Year Grudge Match Between Rival Dino Hunters Written by Reuben Westmaas September 9, 2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="dMI5G">{{Netiviide|Autor=|URL=http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Othniel_Charles_Marsh|Pealkiri="Othniel Charles Marsh" Raamaturott artiklid. Vaadatud 12.12.2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="dMI5G">{{Netiviide|Autor=|URL=http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Othniel_Charles_Marsh|Pealkiri="Othniel Charles Marsh" Raamaturott artiklid. Vaadatud 12.12.2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
⚫
<ref name="F2OIQ">https://www.biodiversitylibrary.org/bibliography/61834#/summary</ref>
}}
}}


==Kirjandus==
==Kirjandus==
* {{cite web|author=Alroy, John|date=02.10.1999|url=http://www.nceas.ucsb.edu/%7Ealroy/lefa/Cope.html|title=Edward Drinker Cope (1840–1897)|work=National Center for Ecological Analysis and Synthesis|publisher=[[University of California, Santa Barbara]]|accessdate=17.11.2008}}
* {{Netiviide|Autor=Alroy, John|Aeg=02.10.1999|URL=http://www.nceas.ucsb.edu/%7Ealroy/lefa/Cope.html|Pealkiri=Edward Drinker Cope (1840–1897)|Väljaanne=National Center for Ecological Analysis and Synthesis|Väljaandja=[[University of California, Santa Barbara]]|Kasutatud=17.11.2008}}
* {{cite web|author=The Editors of Encyclopædia Britannica||url=https://www.britannica.com/biography/Edward-Drinker-Cope|title=Edward Drinker Cope AMERICAN PALEONTOLOGIST|}}
* {{Netiviide|Autor=The Editors of Encyclopædia Britannica||URL=https://www.britannica.com/biography/Edward-Drinker-Cope|Pealkiri=Edward Drinker Cope AMERICAN PALEONTOLOGIST|}}


{{JÄRJESTA:Cope, Edward Drinker}}
{{JÄRJESTA:Cope, Edward Drinker}}

Redaktsioon: 24. märts 2019, kell 13:41

Edward Drinker Cope

Edward Drinker Cope (28. juuli 1840 Philadelphia, Pennsylvania – 12. aprill 1897 Philadelphia, Pennsylvania) oli ameerika paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog.[1]

Cope sündis jõukas kveekeriperes ja pidas juba noores eas lugu teadusest. Hoolimata oma isa soovist, et Cope'ist saaks eeskujulik farmer, leppis isa oma poja sooviga saada teadlaseks. Tänu sellele sai ta avaldada oma esimese teadusliku artikli juba 19-aastaselt. Pärast abiellumist oma nõoga kolis Cope perega Philadelphiast Haddonfieldi New Jersey osariigis.[1]

Tema kõige kuulsamaks saavutuseks peetakse Cope'i reeglit (Cope's rule). Ta on kuulsust kogunud ka neolamarkismi evolutsioonilise koolkonna ühe rajajana ja ta on mänginud juhtrolli ka fossiilsetes avastuses dinosauruste radadel (luusõjad).[2]

Elulugu

Lapsepõlv

Edward Drinker Cope sündis 28. juuli 1840 Alfred ja Hanna Cope'i vanima lapsena. Ema suri, kui Edward oli kolmene, kuid teda kasvatas kasuema Rebecca Biddle, kes oli tema sõnul väga soe, siiras ja lapsepõlves polnud emalikust hoolest puudust. Tema lapsepõlvekoduks oli suur kivimaja „Fairfield“, millega käis kaasas 8-aakrine ürgne aed ja maastik. Lapsena meeldis talle seal tundide viisi uitamas käia. Cope'i vanemad väärtustasid haridust ja õpetasid oma lapsi varakult lugema. Samuti käisid nad tihti Uus Inglismaal (USA kirdepoolne osa) muuseumides, loomaaedades ja parkides. Seal avastas noor Edward oma teadushuvi looduse vastu. 9-aastaselt saadeti Cope Philadelphiasse kooli ja sealt edasi 12-aastaselt kveekeri sugemetega prestiižsesse kooli Westtowni Pennsylvanias. Koolis ei olnud ta kuigi hea õpilane, ta õppis nii palju kui hädapärast vaja ja nii vähe kui võimalik.[3]

Teadlaskarjäär

Pärast kooli lõppu töötas ta isa farmis ja haris end edasi iseseisvalt. Aastal 1858 asus ta tööle Loodusteaduste akadeemias (Academy of Natural Sciences) katalogiseerijana. Jaanuaris 1859 hakkas ta koostama oma esimest suuremat uurimistööd, ära elamiseks toetas teda endiselt isa. Aastal 1961 asus ta õppima Pennsylvania Ülikooli Joseph Leidy käe alla, kes oli tolleaja nimekaim anatoom ja paleontoloog. Õpingute kõrvalt töötas ta akadeemias herbaariumi katalogiseerijana. Kaheaastase töö vältel tutvus ta ornitoloogi ja ihtüoloogi Spencer Bairdiga]]. Tema mõjutusel avaldas ta esimese teadusliku töö kahepaiksete klassifikatsioonist. Järgevad viis aastat keskenduski ta teadustöödele seoses roomajate ja kahepaiksete uurimisega. [3]

Aastatel 1863–1864, mil Ameerikas oli käimas kodusõda, reisis Edward Euroopas ringi, külastades nimekaid muuseume ja seltse. Ta kaalus ka osa võtta sõjast, kuid sellest mõttest ta loobus. Hoolimata depressioonist, mida ta neil aastatel põdes, jätkas ta nimekate teadlastega kohtumist Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Iirimaal, Austrias, Itaalias ja Ida-Euroopas. 1863. aasta talvel tutvus Cope 32-aastase ameerika päritolu paleontoloogiga Othniel Charles Marshiga. Saades hiljem Cope'i suurimaks rivaaliks, olid nad esialgu üksteisele vägagi sümpaatsed. Selleks hetkeks oli Edward Drinker Cope avaldanud juba 37 teaduslikku tööd. [3]

1870ndaid peetakse Cope'i kuldseks ajastuks, mil avaldati hulgaliselt tema dinosauruste teemalisi uurimustöid. Lisaks uurimustöödele esitas ta ka esialgseid märkmeid, seda keskmiselt 25 artiklit aastas. Kiirustades ei pööranud ta aga tähelepanu pisiasjadele, mis tihti olid vasturääkivad ning viis teadustöö eksiteele.[4]

1875. aastal suri ta isa Alfred Cope, pärandades talle veerand miljonit dollarit. See mõjutas paljuski teadlase edasist eluteed. Lõpuks sai ta palgata küllaldaselt abikäsi fossiilide otsimise ja kaardistamise tarvis. Isa surm andis talle ka viimase tõuke lõpetada oma varasemate aastate uurimused ja need põhjalikult kirja panna. 1875. aastal avaldas ta oma elutöö "The Vertebrata of the Cretaceous Formations of the West",[5] millel oli 303 teksti- ja 54 pildilehekülge.[6] Aasta hiljem ostis ta Philadelphiasse kaks maja, millest ühe muutis muuseumiks ja järjest suurenevaks varakoguks. Naabermajja asus ta ise elama.[7]

Hilisem elutee

1889. aastal sai ta avaldata oma elu teise suurteose "Batrachians of North America", kus analüüsis põhjalikult konnade ja kahepaiksete ehitust. Samal aastal ilmus ka ulatuslik väljaanne "The Crocodilians Lizards and Snakes of North America", milles teadaolevalt on üle tuhande lehekülje.[8]

Ulatuslikud artiklite väljaanded, välitööd ja reisimised kestsid Cope'il praktiliselt elu lõpuni. Aastal 1896 muutus ta tervis nõrgemaks ja ta põdes tsüstsiiti. Elu viimased nädalad veetis ta haigevoodis, pidades sealgi loenguid. Edward Drinker Cope suri 12. aprillil 1897, olles 57-aastane.[4]

Mõisted

Neolamarkism

Kaasaegne evolutsiooniteooria, mis säilitab lamarkismi põhitõed, kuid on mõningate edasiarendustega:

  • evolutsioon põhineb looduslikul valikul
  • evolutsioon toimub organismi ja keskkonna koostööl[9]

Cope'i reegel

Cope'i reegel on seaduspära, mille kohaselt on mingis fülogeneesiharus evolutsiooniliselt tendents isendite suuruse kasvule. Näiteks on seda kirjeldatud kabjaliste ja londiliste evolutsioonis.[10]

Luusõjad

Luusõjad olid periood, mil kaks evolutsiooniteoreerikut Edward Drinker Cope ja paleontoloog Othniel Charles Marsh hakkasid kaardistama dinosauruste fossiile ja määrama nende liike. Nende mõlema uuringu ajendiks oli rivaal ja vimm teineteise suhtes. Võtted oma uuringumeetodite tarvis olid tihti teineteist halvustavad ja inetud. Fossiilide otsingul oli Cope sunnitud kasutama oma ekspeditsioonide tarvis eelkõige isiklikku raha. Marshil olid väljavaated paremad. Ta sai toetust palgata 54 töölist enam kui kümneks aastaks teda abistama.

Luusõdade perioodiks loetakse aastaid 1877–1892. See periood oli mõlemale teadlasele vaimselt, füüsiliselt ja rahaliselt väga kurnav, kuid see-eest väga viljakas dinosauruste uurimise aspektist. Paleontoloogias kirjeldatakse seda kui kuldset dinosauruste ajastut.[11]

Raevukas rivaalitsemine oli väga viljakas ja dokumenteeriti, kirjeldati ja avastati üle 130 liiki dinosauruseid. Luusõja "võitis" Marsh, leides 80 dinosauruseliiki. Marshi "võitu" kommenteeritakse kui mitte süvitsi minevat võitu. Hilisemad allikad on leidnud, tema edu võti oli suuremates inim- ja rahalises ressurssides.[12]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 "Alroy, John (02.10.1999). "Edward Drinker Cope (1840–1897)". National Center for Ecological Analysis and Synthesis. University of California, Santa Barbara. Retrieved 17.11.2008".
  2. ↑ Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997. Vaadatud 17.11.2008
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997.Vaadatud 17.11.2008
  4. ↑ 4,0 4,1 Jane Pierce Davidson. The Bone Sharp The Life of Edward Drinker Cope, Philadelphia: The Academy of Natural Sciences of Philadelphia, 1997. Vaadatud 19.11.2008
  5. ↑ https://www.biodiversitylibrary.org/bibliography/61834#/summary
  6. ↑ Cope, E. D. (Edward Drinker), 1840–1897 Vaadatud 19.11.2008
  7. ↑ The Editors of Encyclopædia Britannica Vaadatud 19.11.2008. "Edward Drinker Cope AMERICAN PALEONTOLOGIST". {{netiviide}}: parameetris |Autor= on üldnimi (juhend)
  8. ↑ "The Crocodilians, lizards and snakes of North America / by Edward Drinker Cope, A.M., Ph.D. Vaadatud 19.11.2008".
  9. ↑ "https://www.merriam-webster.com/dictionary/neo-Lamarckism Vaadatud 19.11.2008". {{netiviide}}: välislink kohas |Pealkiri= (juhend)
  10. ↑ Oive Tinn. Segadused Cope'i reegliga − kas psühholoogiline artefakt või on suurem tõepoolest parem?
  11. ↑ "The Bone Wars Were A 15-Year Grudge Match Between Rival Dino Hunters Written by Reuben Westmaas September 9, 2017".
  12. ↑ ""Othniel Charles Marsh" Raamaturott artiklid. Vaadatud 12.12.2017".

Kirjandus

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Edward_Drinker_Cope&oldid=5250236"