Yosemite rahvuspark

Yosemite rahvuspark [hääldus: jәus'emitii] on rahvuspark Ameerika Ühendriikides California osariigis Mariposa ja Tuolumne maakonnas.

Yosemite rahvuspark
Yosemite National Park
Asukoht	California, Ameerika Ühendriigid
Koordinaadid	37° 44′ 33″ N, 119° 32′ 15″ W
Pindala	3081 km²
Tüüp	rahvuspark
Moodustatud	1890
Valitseja	Rahvusparkide Teenistus
Külastajaid	4 009 436 (2018)
UNESCO maailmapärand
Tüüp	loodusmälestis
Kriteeriumid	vii, viii
Viited	308
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Nimekirja arvatud	1984 (8. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Rahvuspargi pindala on 3081 km². Rahvuspark asutati 1. oktoobril 1890. Aastas külastab seda üle 3 miljoni turisti.

Yosemite rahvuspark asub Sierra Nevada keskosas. San Franciscost kestab autosõit sinna 3½ tundi ja Los Angelesest 6 tundi.

Rahvuspargis on 1300 km matkaradu ja 560 km teid. Park hõlmab kõrgusi 648–3997 m üle merepinna.

Yosemite Valley on vaid üks sajandik kogu rahvuspargist, kuid suurem osa külastajatest käib vaid seal. Tuntud graniitkalju El Capitan on üks soositumaid kaljuronimispaiku.

1984. aastast kuulub Yosemite rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kliima

Yosemites on vahemereline kliima. Suvi on kuum ja kuiv, talv on mõõdukalt külm ja niiske. Järgnevad andmed kehtivad Yosemite rahvuspargi peakorteri kohta, mis asub 1209 m kõrgusel merepinnast.

Juuli keskmine temperatuur on +22,8 °C, aga öösiti on see palju madalam. Jaanuari keskmine temperatuur on +3,4 °C. Keskmiselt 39,5 päeval aastas tõuseb temperatuur +32 kraadini või kõrgemale, aga 98 ööl langeb temperatuur alla nulli. Sealjuures on igal kuul registreeritud öökülma. Absoluutne soojarekord +46 °C registreeriti 20. juulil 1915, aga absoluutne külmarekord –21 °C 2. jaanuaril 1924.

Aastane keskmine sademete hulk on 916 mm. Kõige sajusemad kuud on jaanuar (165 mm) ja veebruar (163 mm), kõige kuivemad august (3 mm) ja juuli (12 mm). Lund sajab aastas keskmiselt 109 cm, neist kõige rohkem jaanuaris (45 cm) ja veebruaris (21 cm). Aastas on keskmiselt 64,8 sajupäeva, neist kõige rohkem märtsis (10) ja jaanuaris (8,9), kõige vähem augustis (0,9) ja juulis (1,2). Lund sajab keskmiselt 8,7 päeval aastas, kõige rohkem jaanuaris (2,8 päeva) ja märtsis (1,8 päeva).

Kõige sajusem oli 1983. aasta, mil sadas 1751 mm. Kõige kuivem oli 1976. aasta, mil sadas 377 mm. Kõige sajusem kuu oli 1955. aasta detsember, mil langes 752 mm sademeid ja kõige sajusem päev oli 23. detsember 1955, mil sadas 176 mm. Kõige rohkem lund sadas 1967. aastal (3,58 m) ja ühe kuu jooksul 1993. aasta jaanuaris (3,58 m).

Päikeseloojang Yosemites Half Dome'i mäel 2023. aasta juulis

Veestik

Yosemite rahvuspargis algavad Sierra Nevada nõlvadelt Tuolumne ja Mercedi jõgi. Rahvuspargist kuulub 1800 km² Tuolumne valglasse ja 1320 km² Mercedi valglasse. Nende kahe jõe valglasse kuuluvad kõik Yosemite'i rahvuspargi veekogud.

Yosemite rahvuspargis on umbes 3200 järve (järve piiriks loetakse siin pindala 100 m²). Rahvuspargis on 2 veehoidlat ja 2700 km vooluveekogusid.

Yosemite on kuulus selle poolest, et väikesele alale on koondunud palju jugasid. Osa nendest on ajutised. Kõik joad toituvad sademetest ja lumesulamisveest ning on sellepärast eriti veerohked aasta esimesel poolel. Yosemite juga on Põhja-Ameerika kõige kõrgem juga 739 meetriga, aga kui arvestada ainult katkematu langusega jugasid, siis on kõrgeim 491 m kõrgune Ribboni juga, mille vooluhulk on palju väiksem.

Rahvuspargis on palju liustikke. Need on suhteliselt väikesed ja asuvad aladel, mis on peaaegu kogu aeg varjus. Seetõttu on nad eriti iseloomulikud mägede põhja- ja kirdenõlvadele. Kõige suurem on Lyelli liustik (65 ha). Ükski Yosemite liustikest ei pärine jääajast, mil suur osa rahvuspargist oli liustikega kaetud. Kõik nad on tekkinud väikesel jääajal. Globaalse kliimamuutuse tulemusena on alates rahvuspargi liustike uurimise alustamisest 1871. aastal paljud liustikud kadunud ja ülejäänute, sealhulgas Lyelli liustiku pindala on vähenenud mitu korda.

Hetch Hetchy veehoidla

Välislingid

• Yosemite rahvuspargi koduleht