17. sajand

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

17. sajand ehk XVII sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise seitsmeteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1601 ja lõppes 31. detsembril 1700.

Väikse jääajaga kinnijäätunud Thamesi jõgi maalil Abraham Hondiuselt

1683. aasta Viini lahingut kujutav maal Martino Altomontelt

Sel sajandil kasvas Euroopa tähtsus ja Ameerika koloniseerimine hakkas avaldama suuremat mõju. Hispaania koloniaalimpeeriumi kõrval kerkis esile Holland (Hollandi kuldajastu), mis võistles Portugali koloniaalimpeeriumiga. Tugevnesid Inglismaa ja Prantsusmaa. Moskva tsaaririik koloniseeris Siberi. Islamimaailmas kasvasid püssirohuimpeeriumid (Osmanite riik, Safaviidide riik ja Suurmogulite riik). Hiinas asendus Mingi dünastia Qingi dünastiaga. Jaapanis sai alguse Tokugawa šogunaat. Sajandi esimest poolt iseloomustasid jätkuvad ususõjad Euroopas, millest suurim oli Kolmekümneaastane sõda. Sajandi teist poolt saatsid sõjad Osmanite riigi ja kristlike Euroopa riikide vahel (Suur Türgi sõda).

Kultuurivaldkonnas domineeris barokkstiil. Asutati esimesed rahvusvahelise haardega suurettevõtted. Hoogu kogus teadusrevolutsioon.

Ajaloosündmustele 17. sajandil Eestis osutasid kõige suuremat mõju Rootsi kuningriigi suurvõimu ajastu areng ning Rootsi ja Rzeczpospolita vaheline konkurents Kesk- ja Ida-Euroopa ning Läänemere regioonis domineerimise üle. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Rzeczpospolita kõik Väina jõest (Daugava) põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile. 1645. aasta Brömsebro rahulepinguga sai Rootsi enda valdusse Ojamaa, Saaremaa ja teisi alasid. 1660 omandati kontroll Ruhnu üle. Sõjalised konfliktide kõrval edenes ka hariduse andmine. Asutati esimesed gümnaasiumid, tegevust alustas Tartu Ülikool, lühikest aega tegutses Forseliuse seminar ja asutati talurahvakoole. Avati esimesed trükikojad Eesti aladel, ilmus esimene eesti keele grammatika ning peeti piiblitõlkekonverentse. Sajandi lõpetasid Suur nälg ning Põhjasõja algus.

Sündmused maailmas

Maailma poliitiline kaart sajandi lõpuks

Majandus ja poliitika

1598–1613 Segaduste aeg Moskva tsaaririigis.
1600 asutati Briti Ida-India Kompanii.
1600–1629 toimus Poola-Rootsi sõda.
1600 – esimese inglasena jõudis Jaapanisse William Adams, šoguni nõunik ja esimene mittejaapani samurai.
1601–1603 näljahäda tagajärjel suri Venemaal kolmandik elanikkonnast.
1602 – asutati Hollandi Ida-India Kompanii. Sellest sai maailma esimene börsiettevõte ja üks suuremaid rahvusvahelisi korporatsioone.
1602–1663 toimus Hollandi-Portugali sõda.
1603 – Tokugawa šogunaadi algus Jaapanis.
1603 – Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon kuningas James I all (Šotimaal James VI).
1604 – asutati Tomski linn Siberis.
1605 – Inglismaal korraldasid katoliiklased Püssirohuvandenõu, mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas.
1606 – Inglismaal asutati Virginia Kompanii.
1606 – esimese eurooplasena maabus Austraalias hollandlane Willem Janszoon
1607 – Inglismaa rajas Põhja-Ameerikas Virginia koloonia
1608 – Henry Hudson otsis Kirdeväila ja jõudis Novaja Zemljani
1608 – asutati Québeci linn Uus-Prantsusmaal
1609 – John Rolfe (Pocahontase abikaasa) alustas Ameerika Ühendriikide Virginia osariigis Jamestownis esimesena edukalt tubakakasvatust; 1619 imporditi tubakakasvatuseks Jamestowni esimesed mustanahalised orjad
1609–1611 otsis Henry Hudson Hollandi Ida-India Kompanii ülesandel Ameerika Loodeväila, pannes aluse Hollandi kolooniatele Põhja-Ameerika mandril
1609–1618 Poola-Vene sõda, 1610–1612 oli Moskva Poola-Leedu vägede käes
1610–1617 toimus Ingeri sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, mis lõppes Stolbovo rahuga
1611–1613 Kalmari sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel, mis lõppes Knäredi rahulepingu allkirjastamisega
1611 – Rootsi suurvõimu ajastu (1611–1718) algus
1613–1620 Jaapani ekspeditsioon Hasekura Tsunenaga juhtimisel viis saatkonna Rooma
1613 – Moskva tsaaririigis tuli võimule Romanovite dünastia
1613 – Jaapanis kehtestati sakoku poliitika, mis lõpetas vaba välissuhtluse 1853. aastani
1614 – Hollandis asutati Austraalia Kompanii.
1616 – asutati Taani Ida-India Kompanii
1616 – omandas Hollandi kaupmees Pieter van den Broecke esimese eurooplasena Jeemenist elus kohvipõõsad, mille viis Amsterdami botaanikaaeda
1618–1648 Kolmekümneaastane sõda
1619 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Indoneesias Jayakarta linna ja rajas Bataavia (praegune Jakarta)
1620–1621 Poola–Türgi sõda (1620–1621)
1621 – asutati Hollandi Lääne-India Kompanii
1624 – Hollandi Ida-India Kompanii rajas koloonia Taiwani saarel
1624 – kehtestas ise tubakavastane Inglise kuningas James I kolooniate toetuseks tubakamonopoli, mis lubas importi vaid litsentsi alusel Virginiast
1624–1642 kardinal Richelieu tegevus Prantsuse välisministrina
1627 – kardinal Richelieu andis Uus-Prantsusmaa Kompaniile koloonias monopoli
1627 – mandžude esimene sissetung Koreasse
1627–1628 La Rochelle'i piiramine, mis märkis protestantide ja katoliiklaste vahelise võitluse tippu Prantsusmaal
1628 – asutati Portugali Ida-India Kompanii
1628 – asutati Krasnojarski linn Siberis
1629 – Altmargi vaherahu, Rzeczpospolita ja Rootsi vahel
1631 – Magdeburgi rüüstamine, mille käigus suuresti hävitati protestantlik Magdeburg
1632 – asutati Jakutski linn Siberis
1633 – sultan Murad IV keelas Türgis suitsetamise
1633–1634 Poola–Türgi sõda (1633–1634)
1634 – keelati Venemaal tubakapruukimine kohalikele
1636 – mandžud rajasid Hiinas Qingi dünastia
1637 – mandžude teine sissetung Koreasse
1637 – tulbimaania tipp
1639 – Ivan Moskvitin jõudis esimese venelasena Vaikse ookeanini
1639–1651 Kolme Kuningriigi sõjad Briti saartel
1641 – Holland vallutas Portugalilt Malaka (Malaka lahing)
1642 – Kurbat Ivanov joonistas esimese Vene kaardi Kaug-Idast
1642 – hollandlane Abel Tasman sõitis esimese eurooplasena ümber Austraalia, nägi Tasmaaniat ja Uus-Meremaad, 1643 Fidžit
1642 – Semjon Dežnjovi retkega algasid Venemaa üle sajandi kestnud sõjad tšuktšidega
1642 – Kaifengi kuberner purustas tammid Kollasel jõel, põhjustades uputuse, et lõpetada linna piiramine talurahvaarmee poolt
1642–1651 Inglise kodusõda rojalistide ja Inglise parlamendi vahel, millega paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal ja Šotimaal
1643 – Kurbat Ivanov jõudis esimese eurooplasena Baikali järveni
1644 – Mingi dünastia lõpp Hiinas, võimule tuli Qingi dünastia
1645 – Brömsebro rahu Rootsi ja Taani vahel
1645 – avati Veneetsias Euroopa esimene kohvik väljaspool Maltat
1645–1669 Kreeta sõda Veneetsia ja Türgi vahel (sellest 1648–1669 kestis Candia piiramine)
1648 – Vestfaali rahulepingud, millega lõpetati Kolmekümneaastane sõda ning mis on üks võimalikke uusaja alguspunkte Lääne-Euroopas ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus
1648 – Fronde Prantsusmaal
1648–1667 Uputus Poolas, sõjad Ukraina, Rootsi ja Venemaaga
1648 – läbisid Fedot Popov ja Semjon Dežnjov esimeste eurooplastena Beringi väina
1648–1654 Ukraina hetmani Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus Poola ülemvõimu vastu
1649 – hukati Inglise kuningas Charles I
1649–1660 Inglise vabariik
1649–1653 Cromwelli vallutus Iirimaal, mille käigus toimus 1649. aastal ka Drogheda piiramine ja veresaun Oliver Cromwelli juhtimisel. Sõja, nälja ja katku tõttu hukkus viiendik Iirimaa elanikest
1654 – Rootsi kuninganna Kristiina loobus troonist ja läks katoliiklasena Rooma eksiili
1654 – Perejaslavi raada andis Ukraina Moskva tsaaririigi protektsiooni alla
1654–1667 Vene-Poola sõda (1654–1667) ehk Kolmeteistkümneaastane sõda, mille võitis Vene tsaaririik, mis sai muu hulgas endale Kiievi ja Smolenski
1656–1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658), mis lõppes Narva lähedal Vallisaare mõisas sõlmitud Vallisaare vaherahuga, millega jäid Moskva tsaaririigi valdusse sõja käigus vallutatud alad
1658 – Holland alustas kohvikasvatust Tseilonil, peagi sai Hollandi kolooniaist Euroopa peamine kohviallikas
1659 – Pürenee rahuleping
1660 – Inglise restauratsioon ehk Stuartite restauratsioon, millega Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa jõudsid kuningas Charles II võimu alla
1660 – Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel
1660 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Sumatra sadamad, ajades Portugali Indoneesia aladelt lõplikult välja
1661 – Kärde rahu Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel
1662 – Lõuna-Mingi dünastia lõpp Hiinas
1662 – kehtestas Inglise parlament trükilitsentside seaduse, millega loodi litsentsitud raamatute register ja mida võib pidada autoriõiguse kujunemise alguseks
1663 – Louis XIV sulges Uus-Prantsusmaa Kompanii ja tegi Uus-Prantsusmaast provintsi
1664 – asutati Prantsuse Lääne-India Kompanii ja Prantsuse Ida-India Kompanii
1665–1683 Jean-Baptiste Colbert, Louis XIV rahandusminister, juurutas merkantilistliku majanduspoliitika
1665–1666 Londoni suur katk tappis umbes veerandi elanikkonnast
1666 – leidis aset Londoni suur tulekahju, mis hävitas suure osa linnast. Linna taastamises oli mõjukas arhitekt Christopher Wren
1666–1671 Poola-Türgi sõda (1666–1671)
1667–1700 Suur Türgi sõda Osmanite riigi ja Pühaks Liigaks ühinenud kristlike Euroopa riikide vahel, mis lõppes viimaste võiduga
1667–1668 Devolutsioonisõda Hispaania Madalmaades Prantsusmaa ja Habsburgide Hispaania vahel, mis lõpetati Aacheni rahuga
1668 – Hollandi Ida-India Kompanii löödi Taiwanilt lõplikult välja
1669 – sultan Mehmed IV saadik Soleiman Agha tutvustas pariislastele kohvi
1670 – Inglismaal asutati Hudsoni Lahe Kompanii
1671 – asutati Taani Lääne-India Kompanii
1672–1678 Prantsuse-Hollandi sõda
1672–1676 Poola-Türgi sõda (1672–1676)
1673 – Wuppertal-Ronsdorfis asutati Saksamaa esimene kohvik
1675 – Charles II püüdis kohvikuid nende liigse populaarsuse tõttu sulgeda
1675–1676 Kuningas Philipi sõda Uus-Inglismaa kolonistide ja nende kohalike liitlaste vahel
1676–1681 Vene-Türgi sõda (1676–1681)
1682 – asutati Brandenburgi Aafrika Kompanii
1683 – Viini lahing, millega lõpetati Osmanite riigi edasitung Euroopasse
1683 – avas Jerzy Franciszek Kulczycki sõjasaagiks saadud kohviube kasutades Viinis esimese kohviku
1683–1699 Poola-Türgi sõda (1683–1699)
1684 – Guangzhou lähedale asutati esimene Qingi dünastia 13 faktooriast, kus lubati elada ja kaubitseda välismaalastel
1686–1699 Vene-Türgi sõda (1686–1699)
1688 – Kuulus revolutsioon kukutas Inglismaal Stuartite dünastia
1689 – Bill of Rights määratles Inglismaal kodanikuõigused ja päriluskorra
1689 – algas teine saja-aastane sõda, mis hõlmas sõjalisi konflikte Inglismaa kuningriigi ja Prantsusmaa vahel, mis võttis kohati maailmasõja mõõtmed
1689 – Nertšinski rahu Venemaa ja Qingi Hiina vahel
1689 – Peeter I tühistas Venemaal tubakakeelu ja andis monopoolse impordilitsentsi inglastele
1690 – Boyne'i lahing Iirimaal, mis lõppes William III võiduga James II vägede üle
1691 – jakobiitide mäss Šotimaal
1694 – asutati Bank of England, mille eeskujul on loodud enamik tänapäevastest keskpankadest.
1695 – asutati Bank of Scotland
1699 – Karlowitzi rahuleping, mis tähistab Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas Kesk-Euroopas ja nende impeeriumi languse algust
1700 – algas Põhjasõda (1700–1721)

Kirjandus

1599–1641 Globe'i teater Londonis
1602 – Shakespeare, "Kaheteistkümnes öö" (esietendus)
1602 – Shakespeare, "Hamlet" (esietendus)
1604 – Shakespeare, "Othello" (esietendus)
1605 – Strasbourgis hakkas ilmuma esimene tänapäevane ajaleht Relation aller Fürnemmen und gedenckwürdigen Historien
1605 – ilmus Miguel de Cervantese romaani "Don Quijote" esimene osa (teine osa ilmus 1615)
1607–1627 ilmus Prantsuse kirjaniku Honoré d'Urfé'i pastoraalromaan "L'Astrée" – prantsuse kirjanduse mõjukaim teos sel sajandil
1608 – ilmus "Kuningas Lear"
1609 – William Shakespeare'i sonetikogu
1611 – Shakespeare, "Torm" (esietendus)
1611 – ilmus kuningas Jamesi piiblitõlge
1612 – Luis de Góngora "Lugu Polyphemosest ja Galateast"
1614 – Giambattista Marino "La lira"
1616 – George Chapmani esimesed täielikud inglise tõlked Iliasest ja Odüsseiast
1623 – Shakespeare, "Macbeth" (esmatrükk)
1631 – hakkas ilmuma Prantsusmaa esimene ajaleht Gazette de France
1633 – William Prynne'i teatrivastane traktaat "Histriomastix"
1636 – Pierre Corneille' tragöödia "Le Cid" esietendus
1642 – parlamendi korraldusel suleti kõik Londoni teatrid
1644 – John Miltoni "Areopagitica"
1656–1957 Blaise Pascali "Provintsikirjad"
1660 – lõppes Londoni teatrikeeld, kuninga patendiga loodi kaks uut teatrit
1662 – avaldati anglikaani kirikus tänini kehtiv Book of Common Prayer
1665 – François de La Rochefoucauld' "Maksiimid"
1667 – Jean Racine'i tragöödia "Andromache"
1667 – John Miltoni "Kaotatud paradiis"
1668–1694 Jean de La Fontaine'i "Valmid"
1666 – Molière'i "Misantroobi" esietendus
1668 – John Dryden määrati Inglismaa esimeseks poeet-laureaadiks
1675 – William Wycherley "The Country Wife"
1678 – John Bunyani "The Pilgrim's Progress"
1678 – John Drydeni "Oidipus"
1678 – John Drydeni "Kõik armastuse nimel"
1680 – Louis XIV rajas teatri La Comédie française
1682 – John Drydeni "Mac Flecknoe"
1688 – Aphra Behni "Oroonoko"
1690 – asutati Roomas Pontificia Accademia degli Arcadi Rootsi kuninganna Kristiina mälestuseks
1691 – John Drydeni "Kuningas Arthur"
1695–1697 Pierre Bayle'i "Ajalooline ja kriitiline sõnaraamat", entsüklopeediate eelkäija
1697 – ilmus Charles Perrault' muinasjutukogu
1699 – Kong Shangreni näidend "Virsikuõielehvik" Mingi dünastia langusest

Muusika

1601 – Giacopo Peri, ooper "Euridice" ja eessõna "Le musiche sopra l'Euridice", esimene säilinud ooper
1606 – Joachim Burmeister: "Musica Poetica" (figuraalõpetuse keskseim tekst)
1607 – Claudio Monteverdi "Orpheus", varaseim ooper, mis on seni mängukavades
1610 – Claudio Monteverdi, "Vespro della Beata Vergine"
1618 – René Descartes: Musicae compendium [ka Compendium musicae]
1619 – Heinrich Schütz, "Psalmen Davids" (Op. 2, 1. raamat)
1619 – Michael Praetorius, "Syntagma Musicum"
1637 – avati Teatro San Cassiano Veneetsias, esimene ooperiteater
1638 – (?) Gregorio Allegri, "Miserere"
1649 – Descartes, "Les passions de l’âme", e. k "Hinge passioonid" (2014)
1650 – Athanasius Kircher: "Musurgia Universalis" I/II (antiigi retoorikale põhinev afektiõpetus)
1651 – "The English Dancing Master", John Playfordi tantsukogumik, 1698 ilmus juba 10. uusväljaanne
1656 – "The Siege of Rhodes", esimene inglise ooper
1674 – Gaspar Sanz, "Instrucción de música sobre la guitarra española", järgmised kitarriõpiku osad 1675 ja 1697
1676 – Heinrich Ignaz Franz Biber, "Die Rosenkranz-Sonaten"
1685 – sündisid Johann Sebastian Bach, Friedrich Händel ja Domenico Scarlatti
1688 – Henry Purcell, "Dido ja Aeneas"
1691 – Andreas Werckmeister, "Musicalische Temperatur, oder deutlicher und wahrer Mathematischer Unterricht"
1692 – (?) Marc-Antoine Charpentier' "Te Deum" D duur (arvatav esiettekanne)
1697 – Andreas Werckmeister: Hypomnemata musica (võrdtempereeritud häälestuse detailne kirjeldus)

Teadus ja filosoofia

1600 – Giordano Bruno hukkamine
1603 – asutati Accademia dei Lincei
1604 – ilmus James VI traktaat "A Counterblaste to Tobacco"
1605 – Leonardus Lessius kirjeldas moraaliteoloogilises raamatus "Õigusest ja seadusest" esimest korda riskipõhise hinnaga kindlustust
1607 – Eukleidese "Elemendid" tõlgiti hiina keelde
1609 – Hugo Grotiuse "Vaba meri", tänapäevase mereõiguse üks alustekste
1610 – Galileo Galilei "Sidereus Nuncius"
1610–1633 Galilei protsess inkvisitsioonikohtus
1620 – Francis Baconi "Novum Organum"
1625 – Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õigusest", tänapäevase rahvusvahelise õiguse üks alustekste
1626 – Francis Baconi "Uus Atlantis"
1626 – jesuiit Nicolas Trigault leiutas esimese hiina keele romaniseeritud transkriptsiooni
1627 – Michał Boym tutvustas Hiinas esimest korda heliotsentrilist maailmasüsteemi
1628 – William Harvey "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel"
1632 – Galileo Galilei "Dialoog kahest maailmasüsteemist"
1635 – kardinal Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia
1637 – René Descartes'i "Arutlus meetodist"
1638 – Pekingis kasutati ajalehe trükkimisel esimest korda liikuvat kirjatüüpi
1641 – René Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" eessõnana esseedele meteooridest, dioptrikast ja geomeetriast
1646 – Thomas Browne nimetas oma teost "Pseudodoxia Epidemica" esimesena entsüklopeediaks
1651 – Thomas Hobbesi "Leviaatan"
1651 – William Harvey' "Uurimusi loomade paljunemisest"
1659 – Henry More'i "Hinge surematus"
1660 Charles II asutas Londoni Kuningliku Seltsi
1660 – Antoine Arnauld' ja Claude Lancelot' Port-Royali universaalgrammatika
1661 – Robert Boyle'i "The Sceptical Chymist"
1662 – ilmus Port-Royali loogika
1662 – Thomas Petty alustas rea teostega, milles käsitles majandust matemaatiliselt ja statistiliselt
1664 – ilmus postuumselt Thomas Muni raamat "Inglismaa rikkus väliskaubandusest"
1665 – Prantsusmaal hakkas ilmuma maailma esimene teadusajakiri "Journal des sçavans" ("Õpetatute ajakiri")
1665 – hakkas ilmuma maailma esimene tänini ilmuv teadusajakiri, Londoni Kuningliku Seltsi toimetised ("Philosophical Transactions")
1665 – Robert Hooke'i "Micrographia", esimene teaduslik bestseller, millest pärineb termin "rakk"
1665 – Athanasius Kircher omistas raamatus "Maa-alune maailm" maa seest leitavad hiiglaslikud luud väljasurnud hiiglastele
1666 – Isaac Newtoni annus mirabilis, legendaarne üliviljakas loominguperiood
1666 – Margaret Cavendishi "Vaatlusi eksperimentaalfilosoofiast" ja "Leegitsev maailm"
1670 – Baruch Spinoza "Teoloogilis-poliitiline traktaat"
1671 – Marcello Malpighi "Taimede anatoomia"
1672 – Isaac Newton valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, esitles seal oma reflektorteleskoopi ja värviteooriat
1672 – Samuel Pufendorfi "Looduse ja rahvaste õigusest"
1675 – Charles II asutas Greenwichi observatooriumi (valmis 1676)
1676 – Ole Rømer määras valguse konstantse kiiruse vaakumis (tegelikust veerandi võrra väiksemana)
1677 – Baruch Spinoza "Eetika" (postuumselt)
1687 – Isaac Newtoni "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ehk "Loodusteaduse matemaatilised printsiibid"
1687 – Prospero Intorcetta avaldas Confuciuse teoste ladina tõlke
1689 – John Locke'i "Second Treatise on Civil Government"
1691 – John Locke kirjeldas hinna kujunemist ostjate ja müüjate vahekorra mõjul
1694 – Prantsuse Akadeemia sõnaraamatu esimene täistrükk
1695 – saatis Pierre Le Pesant Louis XIV-le palvekirja majanduspoliitika uuendamiseks, kirjeldades esimesena turumajandust ja hinnates riigi rikkust mitte vara, vaid tootmisvõimsuse alusel
1696 – Isaac Newtonist sai Mündikoja ülevaataja, 1699 ülem, kellena ta korraldas rahareformi
1696 – Charles Davenanti "Essay on the East India Trade" kirjeldas esimest korda tarbimisnõudlust ja ideaalset konkurentsi

Sündmused Eestis

Rootsi territooriumi laienemine

Pikemalt artiklis 17. sajand Eestis

1600–1611 Poola-Rootsi sõda (1600–1611)
1601–1603 näljahäda Eestis
1601–1606 aastate katkuepideemia Eestis
1622 – trükiti Agenda Parva, mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teos
1624 – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku maarevisjoni. Eesti rahvaarv oli vähenenud 100 000-le. Põles Tartu toomkirik, mis jäi sestpeale varemetesse
1625 – Tartu langemisega rootslaste kätte lõppes Rzeczpospolita (Poola) valitsusaeg Lõuna-Eestis
1630 – avati Tartu akadeemiline gümnaasium, mis muudeti kaks aastat hiljem ülikooliks
1631 – asutati Tallinna gümnaasium
1632 – Tartus asutati Academia Gustaviana, mida loetakse Tartu Ülikooli alguseks
1637 – avaldati Stahli grammatika
1640 – Viru-Nigulas Pada mõisas peeti nõiaprotsess Kongla Anni üle
1641 – anti välja esimene teadaolev eestikeelne aabits
1645 – Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare
1655–1660 Teine Põhjasõda, mis lõppes Oliwa rahuga
1656–1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
1657. aasta katkuepideemia Eestis
1656 – Tartu piiramine, kus vene väed vallutasid linna
1657 – Tartu piiramine, kus rootslased püüdsid linna tagasi vallutada, kuid katse ebaõnnestus
1671 – juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal
1675 – Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht Ordinari Freytags Post-Zeitung, mida võib pidada ajakirjanduse alguseks Eestis
1680 – võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse Mõisate reduktsiooniks
1684 – Tartu lähedal asutati Forseliuse seminar
1687 – algas laialdane talurahvakoolide asutamine
1694 – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; Liivimaa maanõunike kolleegium saadeti laiali ja allutati maapäevad kindralkuberneri kontrollile
Suur nälg, mille haripunkt oli 1696/1697 talvel ja mille käigus suri hinnanguliselt iga viies inimene
1700 – algas Põhjasõda (1700–1721) Narva lahinguga

Inimesed

Kunst

Gian Lorenzo Bernini (1598–1680), itaalia skulptor ja arhitekt
Michelangelo Caravaggio (1571–1610), itaalia maalikunstnik
Pieter Claesz (u 1597–1660), hollandi maalikunstnik, kes maalis vaikelusid
Willem Claesz. Heda (1594–1680), hollandi maalikunstnik
Anthonis van Dyck (1599–1641), flaami maalikunstnik
El Greco (1541–1614), Kreeka päritolu Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt
Frans Hals (1580/81–1666), Hollandi maalikunstnik, portretist
Jan Davidsz. de Heem (1606–1684), Hollandi maalikunstnik
Willem Kalf (1619–1693), Hollandi maalikunstnik
Gabriël Metsu (1629–1667), hollandi maalikunstnik
Bartolomé Esteban Murillo (1617–1682), hispaania maalikunstnik
Nicolas Poussin (1594–1665), prantsuse klassitsistlik maalikunstnik
Rembrandt (1606–1669), hollandi maalikunstnik
Peter Paul Rubens (1577–1640), flaami maalikunstnik
Jan Steen (u 1626–1679), hollandi maalikunstnik, žanrimaalija
Diego Velázquez (1599–1660), hispaania barokkmaalikunstnik
Johannes Vermeer (1632–1675), Hollandi maalikunstnik
Francisco de Zurbarán (1598–1664), hispaania barokkmaalikunstnik

Muusika

Gregorio Allegri (1582–1652), itaalia helilooja
Nicola Amati (1596–1684), tuntuim Amati perekonna viiulimeister, võimalik, et õpetas ka hilisemaid tuntud meistreid (Stradivari, Guarneri, Stainer)
Johann Sebastian Bach (1685–1750), saksa helilooja
Heinrich Ignaz Franz von Biber (1644–1704), austria helilooja ja viiuldaja
Dietrich Buxtehude (1637/39–1707), taani-saksa organist ja helilooja
William Byrd (1539/40–1623), inglise organist, helilooja ja noodikirjastaja
Marc-Antoine Charpentier (1643–1704), prantsuse helilooja
Arcangelo Corelli (1653–1713), itaalia viiuldaja ja helilooja
John Dowland (1653–1626), inglise renessansihelilooja
Girolamo Frescobaldi (1583–1643), itaalia organist ja helilooja
Johann Jakob Froberger (1616–1667), saksa helilooja
Orlando Gibbons (1583–1625), inglise helilooja
Marin Marais (1656–1728), prantsuse helilooja
Claudio Monteverdi (1567–1643), itaalia helilooja, laulja ja gambamängija
Henry Purcell (1659–1695), inglise helilooja ja organist
Jean-Philippe Rameau (1683–1764), prantsuse helilooja ja muusikateoreetik
Gaspar Sanz (1640–1710), kitarriõpikud 1674, 1675, 1697
Alessandro Scarlatti (1660–1725), itaalia barokkhelilooja
Domenico Scarlatti (1685–1757), itaalia barokkhelilooja
Johann Hermann Schein (1584–1630), saksa helilooja
Samuel Scheidt (1587–1654), saksa helilooja
Heinrich Schütz (1585–1672), saksa helilooja
Georg Philipp Telemann (1681–1767), saksa helilooja
Antonio Vivaldi (1678–1741), itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija
Jean-Baptiste Lully (1632–1687), itaalia päritolu prantsuse helilooja

Kirjandus

Francis Bacon (1561–1626), Inglise filosoof, õigusteadlane, riigimees ja esseist
Matsuo Bashō (1644–1694), jaapani luuletaja
Cyrano de Bergerac (1619–1655), prantsuse satiirik ja ulmekirjanik
Nicolas Boileau (1636–1711), prantsuse luuletaja ja kriitik, klassitsismi teoreetik
Samuel Butler (1612–1680), inglise satiirik
Bernard Le Bovier de Fontenelle (1657–1757), prantsuse kirjanik
Miguel de Cervantes Saavedra hispaania kirjanik (1547–1616)
Pierre Corneille (1606–1684), prantsuse näitekirjanik
Richard Crashaw (1613–1649), inglise luuletaja
John Donne (1572–1631), inglise luuletaja, jurist ja vaimulik
John Dryden (1631–1700), inglise luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija ja näitekirjanik
Jean de La Fontaine (1621–1695), tuntuim prantsuse valmikirjanik
Luis de Góngora (1561–1627), hispaania kirjanik
George Herbert (1593–1633), inglise luuletaja
Ben Jonson (1572–1637), inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik
Giambattista Marino (1569–1625), itaalia luuletaja
Andrew Marvell (1621–1678), inglise luuletaja
John Milton (1608–1674), inglise luuletaja
Samuel Pepys (1633–1703), inglise ametnik, poliitik ja päevikupidaja
Francisco de Quevedo (1580–1645), hispaania kirjanik
Jean Racine (1639–1699), prantsuse näitekirjanik
François de La Rochefoucauld (1613–1680), prantsuse kirjanik
William Shakespeare (1564–1616), inglise kirjanik
Jonathan Swift (1667–1745), iiri kirjanik, satiirik, esseist ja vaimulik
Henry Vaughan (1622–1695), inglise luuletaja
John Webster (?1578–?1632), inglise kirjanik

Teadused ja filosoofia

Francis Bacon (1561–1626), inglise filosoof
Jacob Bernoulli (1655–1705), šveitsi matemaatik
Johann Bernoulli (1667–1748), šveitsi matemaatik
Robert Boyle (1627–1691), inglise keemik, füüsik ja filosoof
Giovanni Domenico Cassini (1625–1712), itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog
Margaret Cavendish (1623–1673), inglise filosoof, kirjanik ja loodusteadlane
Samuel de Champlain (u 1567 – 1635) prantsuse meresõitja, kartograaf, joonistaja, sõjaväelane, maadeavastaja, geograaf, etnoloog, diplomaat ja kroonik
Anne Conway, (1631–1679), inglise filosoof
René Descartes (1596–1650), prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane
John Flamsteed (1646–1719), inglise astronoom
Galileo Galilei (1564–1642), itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor
Hugo Grotius (1583–1645), hollandi õigusteadlane, kirjanik ja diplomaat, Vestfaali rahulepingu ideoloog
Otto von Guericke (1602–1686), saksa teadlane, leiutaja ja poliitik
Edmond Halley (1656–1742), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik
William Harvey (1578–1657), inglise arst ja anatoom
Robert Hooke (1635–1703), inglise füüsik, arhitekt ja loodusteadlane
Thomas Hobbes (1588–1679), inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik
Christiaan Huygens (1629–1695), hollandi matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja
Johannes Kepler (1572–1630), saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof
Antoni van Leeuwenhoek (1632–1723), hollandi loodusteadlane ja kaupmees, mikrobioloogia rajaja
Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716), saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor
John Locke (1632–1704), inglise arst ja filosoof
Marcello Malpighi (1628–1694), itaalia bioloog, füüsik ja füsioloog
Damaris Masham (1659–1708), inglise filosoof
Maria Sibylla Merian (1647–1717), saksa loodusteadlane ja illustraator
Marin Mersenne (1588–1648), prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik
Henry More (1614–1687), inglise filosoof
John Napier (1550–1617), Šotimaa matemaatik
Isaac Newton (1643–1727), inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik
William Petty (1623–1687), inglise majandusteadlane
Samuel Pufendorf (1632–1694), saksa filosoof, majandus- ja õigusteadlane
Ole Rømer (1644–1710), taani astronoom
Baruch Spinoza (1632–1677), Hollandi filosoof
Evangelista Torricelli (1608–1647), itaalia füüsik ja matemaatik
Giambattista Vico (1668–1744), itaalia filosoof
Christopher Wren (1632–1723), inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane
Jan Amos Komenský (1592–1670), tšehhi õpetaja ja kirjanik

Poliitika ja valitsemine

Aleksei I Mihhailovitš, Vene tsaar (1645–1676)
Džahangir (1569–1627), Suurmogulite riigi valitseja 1605–1627
Šahh Džahan (1592–1666), Suurmogulite riigi valitseja 1627–1658
Aurangzeb (1618–1707), Suurmogulite riigi valitseja 1658–1707
Charles II, Inglismaa ja Šotimaa kuningas (1660–1685)
Elizabeth I, Inglismaa ja Iirimaa monarh (1558–1603)
Suur Kuurvürst Friedrich Wilhelm, Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog (1640–1688) Hohenzollernite dünastiast
Gustav II Adolf, Rootsi kuningas (1611–1632)
Kristiina (1626–1689), Rootsi kuninganna 1632–1654
James I, Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1603–1625) ning Šotimaa kuningas James VI (1567–1625)
Karl X, Rootsi kuningas (1654–1660)
Karl XI, Rootsi kuningas (1660–1697)
Karl XII, Rootsi kuningas (1697–1718)
Louis XIV (1638–1715), Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715
Leopold I, Saksa-Rooma keiser (1658–1705)
Louis XIV, Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1643–1715)
Jules de Mazarin (Giulio Mazzarini)
Jean Armand du Plessis de Richelieu (1585–1642), prantsuse kiriku- ja riigitegelane
Zygmunt III Waza, Poola kuningas (1587–1632) ja Rootsi kuningas (1592–1599)
William III, Oranje vürst (Willem III), Hollandi provintside haldur, Inglismaa ja Iirimaa kuningas, Šotimaa kuningas (William II) (1689–1702)
Władysław IV Waza, Poola kuningas (1632–1648)
Peeter I, Vene tsaar (1682–1721) ja Venemaa Keisririigi keiser (1721–1725)
August II Tugev, Saksimaa kuurvürst (1694–1733) ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1733)

Teisi tuntud inimesi

Vitus Bering (1681–1741), taani päritolu vene maadeavastaja
Miyamoto Musashi (1584–1645), Jaapani mõõgavõitleja ja rōnin

17. sajand kunstis

Arhitektuur

Antonio Contino projekteeritud Ohete sild ehitati 1600–1603
Kirik Cusco linnas Peruus (rajatud 1571–1668), mida peetakse üheks parimaks hispaania barokkarhitektuuri näiteks Ameerikas
Giovanni Maria Bernardoni projekteeritud Peeter-Pauli kirik Krakówis, mis rajati 1597–1619
Santa Maria della Salute kirik (1631–1687) Veneetsias
Tāj Mahal rajati aastatel 1632–1653 ja seda peetakse mogulite arhitektuuri suursaavutuseks
Püha Pauli katedraal Macaus rajati 1637–1640 ja selle varemed on üks Macau tuntuim maamärk
Pol-e Chādschu, umbes 1650. aastal rajatud sild tollases Pärsia pealinnas Eşfahānis
Püha Peetruse väljaku kavandas Gianlorenzo Bernini ja see ehitati aastatel 1656–1667
17. sajandi teises pooles rajatud ‘Abbās II palee vastuvõturuumid Eşfahānis Iraanis
Narva raekoda rajati 1668–1671
Ridala kiriku altar (Berent Lorentz, 1678)
Christian Ackermanni loodud Vigala kiriku kantsel (1670. aastate lõpp)
Versailles' lossi Peegligalerii, mis rajati 1678–1687
Pont Royal ehitati 1685–1689 ja see on vanuselt kolmas sild Pariisis
17. sajandi lõpul püstitatud katedraal Tobolski kremlis
1692. aastal rajatud kloostrikompleks Paros Bhutanis
Christopher Wreni projekteeritud Saint Pauli katedraal Londonis

Kunstiteoseid

Michelangelo Caravaggio õlimaal "Hieronymus kirjutamas" (u 1607–1608)
Hendrick Avercampi "Talvemaastik uisutajatega" (u 1608)
Adam Elsheimeri tuntuim teos "Põgenemine Egiptusse" (u 1609) avatakse olevat esimene realistlik öötaeva kujutamine renessansskunstis
Hindu kunstniku Manohari maal Suurmogulite riigi valitsejast Džahangirist (valmis 1610–1615)
El Greco "Karjaste kummardamine" (1612–1614) oli tema viimane maal
Ambrosius Bosschaerti "Lilledega natüürmort" 1614. aastast
Jan Brueghel vanema "Kermise küla Schelle ääres autoportreega" (1614)
Peter Paul Rubensi maal "Leukippose tütarde röövimine" (1615–1620), üks barokkmaali tuntumaid näiteid
Frans Halsi õlimaal "Lõbutsejad" (1616–1617) oli üks tema varasemaid töid
Caspar Meriani loodud Pariisi kaart, mis kujutab linna u 1620. aastal
Ottavio Leoni loodud Caravaggio portree u 1621. aastast
Mingi dünastia keiser Tianqi, kes valitses 1620–1627. Teos valmis arvatavasti tema valitsusajal
Arvatavasti vahemikus 1624–44 loodud Hikone sirm on üks vanimaid ukiyo-e stiilis teoseid
Louise Moilloni "Natüürmort kirsside, maasikate ja tikritega" (1630)
Antonio de Pereda "Edevuse allegooria" (1632–1636)
Charles I Anthonis van Dycki õlimaalil 1633. aastast
Artemisia Gentileschi "Autoportree maalikunsti allegooriana" (1638–1639)
Tsuglag Gyatsot kujutav maal 17. sajandi esimesest poolest
Giovanni Battista Salvi da Sassoferrato maal Neitsi Maarjast (u 1640–1650)
Claude Lorraini saavutas tuntuse tänu oskustele kujutada loodusnähtusi. "Püha Ursula laevaleminek" (1641)
Rembrandti "Öine vahtkond" (1642) on tema kuulsaim teos
Giovanna Garzoni "Natüürmort sidrunivaagnaga" 1640ndatest
Pieter Claeszi "Natüürmort heeringa, veini ja leivaga" (1647)
Claude Mellani 1649. aasta gravüür Kristusest
Wenzel Hollari ofort 1649. aastast. Antwerpeni katedraal
Jan Abrahamsz Beerstraateni maal "Scheveningeni lahing" (1653–1666)
Diego Velázquez maali "Õuedaamid" (1656–1657) peetakse üheks omapäraseimaks õukonnaportreeks
Jumalanna Bhadrakālī kujutis u aastatest 1660–70
Robert Hooke illustratsioon kirbust (1665)
Johannes Vermeeri "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" (u 1665)
Hendrik van Schuylenburghi 1665. aasta õlimaal Hollandi Ida-India Kompanii kaubajaamast Bengalis
Élisabeth Sophie Chéroni autoportree 1672. aastast
‘Alī-qolī Jabbadāri maal vene saadikust (1673–1674)
Lu Hani teos 1699. aastast

Muusikateoseid

John Dowlandi "Lachrimae nr 21" (1604)
Claudio Monteverdi "Cor mio mentre vi miro" MIT kammerkoori esituses
Heinrich Schützi "Musikalische Exequien" Cantus Polonicuse esituses. Esimene reekviem saksa keeles
Dieterich Buxtehude "Tokaata F-duuris"
Orlando Gibbonsi "Fantazia à3" (u 1620)
Alessandro Scarlatti tokaata Sylvia Kindi esituses
Heinrich Ignaz Franz von Biberi "Der Nachtwächter" (u 1670)
Henry Purcelli "In Nomine à6" Phillip W. Serna esituses
Arcangelo Corelli "Trio Sonata Op. 2 No. 11"