Wellesto
Wellesto on kultuuriinimeste rühmitus, mis on asutatud 1988. aastal Tallinnas.
Ajalugu
muudaSelle rühmituse esimene avalik üritus oli 3. märtsil 1988 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. Ettevalmistavad kohtumised olid aga juba varem aset leidnud, arvatavasti detsembris 1987. aastal, kuid allikad pole kindel, kas 7.[1], 25.[2], 25. või 26.[3] või 26. detsembril.[4] Kogunemiskoht oli Ott Rauna tuba Loomingu toimetuses.
Algul nimekuju oli «Vellesto», kuid hiljem sai sellest Wellesto järgmistel põhjustel: "1) vastu tulles seltsi välisliikmete soovile eelistada rahvusvahelist kirjaviisi; 2) suurem kirjapildiline erinevus EÜS «Veljesto» nimest; 3) sõnamängu võimalus «Well, Esto»; 4) kultuurilooline traditsioon."[5]
Wellesto oli Kultuurifondis registreeritud ning ei ole teatavasti kunagi ametlikult oma tegevust lõpetanud, kuigi ta oli juba 1994. aastal "praktiliselt soikunud".[6] Aktiivne tegevusaeg oli aastatel 1988–1989.
Liikmed
muudaAsutajaliikmed, kes enamasti võtsid osa 1988. aasta 3. märtsi üritusest, olid:
Ülev Aaloe, Maimu Berg, Sven Grünberg, Mati Hint, Indrek Hirv, Merle Jääger, Doris Kareva, Peet Kask, Sirje Kiin, Hasso Krull, Rein Kruus, Madis Kõiv, Toomas Liiv, Ülo Mattheus, Paul Mõtsküla, Linnart Mäll, Ott Raun, Olev Remsu, Mati Sirkel, Sergei Stadnikov, Mihkel Tiks, Haljand Udam, Udo Uibo, Jaan Undusk ja Märt Väljataga.
Hiljem liitusid: Tapio Mäkeläinen, Toomas Raudam, Peeter Puide, Cornelius Hasselblatt, Astrid Ivask, Ivar Ivask, Toomas Hendrik Ilves, Lia Peet ja Juhan Kristjan Talve.
Mihkel Tiks lahkus rühmitusest 1988. aasta jooksul.
1. augustil 1989 lahkusid Wellestost Doris Kareva, Indrek Hirv ja Ott Raun.[7]
Tegevus
muudaAvaüritusel loeti ette kaks manifesti, üks Doris Kareva sulest, teine Mati Hindi sulest. Neist esimene oli lüürilisem, teine programmilisem.[8] Doris Kareva sõnastas rühmituse soove järgnevalt: "Ei märgi me maha mandrit, me alus on arhipelaag. Vilkugu tuhat tähte ja tähendust, valgus on vaba ja üks. Tuulisui, tulisõna saagu sild üle mere!" Mati Hint rõhutas oma tekstis eesti kultuuri tähtsust ja tähendust Wellesto liikmetele: "Me ei taotle kramplikku eestlust. Eesti kultuuris elamine ja selle eest seismine on meie jaoks enesestmõistetav. […] Me ei saa soovida tulevikku, kus eesti keel muutub Eestis teisejärguliseks keeleks ja eestlased ise teisejärguliseks rahvaks, samal ajal aga laulab, tantsib ja naeratab inturistidele ja propagandaameti fotograafidele eesti laulu- ja tantsuansambel."
Rühmitus korraldas väljasõite ja kirjandusõhtuid mitmes paigas üle Eesti. Kavas oli hakata regulaarselt välja andma infolehte, kuid ilmunud on vaid üks number (detsembris 1988). Kõige suurem saavutus on oma almanahhi avaldamine, mis õnnestus Soome sõprade toe abil. Koguteos "Wellesto" ilmus 1989. aastal Oulus. Selle 152 leheküljel on tekste rohkem kui 30 autorilt, nende hulgas ka luuletused Kalju Lepikult ja kolm kirja Uku Masingult Linnart Mällile.
Viited
muuda- ↑ Peeter Künstler: Wellesto aasta(päeva)lõpupidu. – Kultuurileht, 16. XII 1994.
- ↑ Sirp ja Vasar 13/1988, 25. märts, lk 12.
- ↑ Toomas Raudam: Wellesto, olematuse matus. – Postimees 14. detsember 1994, lk 15 – aasta "1986" on siin ilmne trükiviga, peab olema 1987.
- ↑ "Wellesto" kroonika. – Wellesto infoleht detsember 1988, samuti ka almanahhis Wellesto. Oulu 1989, lk 151.
- ↑ Sirp ja Vasar 30, 22. juuli 1988
- ↑ Peeter Künstler: Wellesto aasta(päeva)lõpupidu. – Kultuurileht, 16. detsember 1994
- ↑ Reede 33, 18. august 1989
- ↑ Avaldatud näiteks ajalehes Sirp ja Vasar 13/1988, 25. märts, lk 12; samuti ajakirjas Estonia 1/1988, lk 28-29.
Kirjandus
muuda- Vellesto: Uue kultuuritegelaste rühmituse sünd. – Estonia 1/1988, lk 28-29.
- Sirje Kiin: «Vellesto» sünd. – Kultuur ja Elu 5/1988, lk 25.
- Toomas Haug: Well, Esto. – Kultuur ja Elu 5/1988, lk 25-28.
- Cornelius Hasselblatt: Wellesto. – Estonia 3/1988, lk 107-111.
- Olev Remsu: Kultuur, aina kultuur. – Kultuur ja Elu 2/1989, lk 34-35.
- Toomas Raudam: Wellesto, olematuse matus. – Postimees 14. detsember 1994, lk 15.
- Wellesto. Oulu: Kirjapaino Osakeyhtiö Kaleva 1989. 152 lk.
- Kalev Keskküla: Au sulle, «Wellesto». – Vikerkaar 12/1989. lk 84–87.