Wolfgang Amadeus Mozart

Wolfgang Amadeus Mozart
Wolfgang Amadeus Mozart
Sünninimi	Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart
Sündinud	27. jaanuar 1756; Salzburg
Surnud	5. detsember 1791 (35-aastaselt); Viin
Elukutse	helilooja, pianist

See artikkel räägib heliloojast; muusikali kohta vaata artiklit Mozart!

Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.

Nimi

Mozarti kohta oli tema eluajal kasutuses mitmeid nimekujusid. Osalt olid selle põhjuseks kirikutraditsioonid, osalt see, et Mozart kohandas oma nime mitmesse keelde.

Kirikuraamatu ladinakeelses ristimiskandes on tema nimeks märgitud "Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart". Mozarti isa Leopold teatas poja sünnist saksakeelses kirjas kirjastaja Johann Jakob Lotterile, mainides last nimega "Joannes Chrisostomus, Wolfgang, Gottlieb". Nimed Joannes ja Chrysostomus anti traditsiooniliselt pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sündis (27. jaanuar on Johannes Kuldsuu mälestuspäev). Neid nimesid ei kasutatud Mozarti kohta igapäevaselt. Wolfgangus (ladinapäraselt) ehk Wolfgang (saksa keeles 'jooksev hunt') oli helilooja emapoolse vanaisa nimi. Theophilus (kreekakeelne) ehk Gottlieb (saksakeelne) tähendab 'jumala armastaja' või 'jumala armastatud'. Amadeus, mida Mozartiga kõige rohkem seostatakse, tähendab sama ladina keeles. Theophilus oli helilooja ristiisa nimi.

Alates 1770. aastast kasutas Mozart ise Itaalias nime Wolfgango Amadeo ja alates umbes 1777. aastast Wolfgang Amadé (aktsendi kasutus varieerus: Amadé, Amadè, Amadée, Amade).^[1] Tema eelistust Amadé teised üldiselt ei kasutanud, tavalised kujud olid Wolfgang Amadeus ja Wolfgang Gottlieb.

On võimalik, et nimi Amadeus sai alguse naljana. Kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud "Wolfgangus Amadeus Mozartus".^[2]^[3] Ametlikes dokumentides on tema eluajal kuju Wolfgang Amadeus kasutatud vaid ühel korral. Amadeuse kasutamine sai järk-järgult valdavaks 19. sajandil.

Elulugu

Doris Stocki joonistus 1789. aastast

Ta sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.

Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 11-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.

Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna.

4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi:

Raimund Leopold (17. juuni – 19. august 1783)
Karl Thomas Mozart (pianist, 21. september 1784 – 31. oktoober 1858)
Johann Thomas Leopold (18. oktoober – 15. november 1786)
Theresia Constanzia Adelheid Friedericke Maria Anna (27. detsember 1787 – 29. juuni 1788)
Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789)
Franz Xaver Wolfgang Mozart (helilooja, 26. juuli 1791 – 29. juuli 1844)

Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Viimasel kümnel eluaastal komponeeris helilooja suurema osa oma tuntumatest ooperitest, sümfooniatest ja klaverikontsertidest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast jäi maha tema naine Constanze ja kaks poega.

Looming

Mozarti portree aastast 1782, autor Joseph Lange

Mozarti sümfoonia nr 36, "Linz"

Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose.

Ooperid (mittetäielik nimekiri):

"Bastien ja Bastienne" (Bastien und Bastienne, 1768)
"Teeseldud lihtsameelsus" (La finta semplice, 1769)
"Mitridate, Ponto kuningas" (Mitridate, re di Ponto1770)
"Lucio Silla" (1772)
"Vale aednikutüdruk" (La finta giardiniera, 1775 )
"Idomeneo" (Idomeneo, re di Creta, 1781)
"Röövimine serailist" (ka "Haaremirööv", Die Entführung aus dem Serail, 1782)
"Teatridirektor" (Der Schauspieldirektor, 1786)
"Figaro pulm" (Le nozze di Figaro, 1786)
"Don Giovanni" (1787)
"Così fan tutte" (1790)
"Tituse halastus" (La clemenza di Tito, 1791)
"Võluflööt" (Die Zauberflöte, 1791)

Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 17 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud reekviem (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).

Sümfooniaid on ligi 50 (neist 41 kannavad teosenumbrit, tuntuimad on nr 39 Es-duur, nr 40 g-moll, nr 41 C-duur "Jupiter"). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte.

Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid.

Mozarti käsikirjad Eestis

Mozarti 1790/1791. aasta vahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need Viinis Eestist pärit baltisaksa kunstnik Gustav Adolf Hippius, kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.^[4]^[5] 1868. aastal annetati käsikirjad Eestimaa Provintsiaalmuuseumile. Praegu asuvad need Eesti Ajaloomuuseumis, käsikirjad taasavastas 1990. aastail muusikateadlane Tiina Õun arhivaar Sirje Annisti abiga.^[5]

Näidend ja film

Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus" (1979), mille põhjal Miloš Forman tegi 1984 samanimelise filmi.

Vaata ka

Viited

↑ Spaethline, Robert (2000). Mozart's letters, Mozart's life. New York: Norton.
↑ Katherine Arens (1996), Austria and other margins: reading culture, Camden House, p. 55, ISBN 978-1-57113-109-6
↑ Michael Steinberg; Larry Rothe (2006), For the love of music: invitations to listening, Oxford University Press US, p. 21, ISBN 978-0-19-516216-5
↑ Mozarti kadentsid Estonia kontserdimajas^{[alaline kõdulink]}, ajaloomuuseum.ee 29.09.2011
↑ ^5,0 ^5,1 Riina Luik "Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju" Postimees, 28.09.2011, lk 15

Kirjandus

Berljand, Jelena (1956). Mozart. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus
Bixley, Donovan; tõlkinud Anu Lamp (2005). Lugupidamisega Mozart: Wolfgang Amadeus Mozarti imeline maailm. Tallinn: L.F.F Group. ISBN 9949131162
Leonhart, Dorothea; tõlkinud Eve Sooneste (2006). Wolfgang Amadeus Mozart: mõistatuslik ja mõjutatav. Tallinn: Kunst. ISBN 9949407745
Ogris, Werner; tõlkinud Krista Räni (2008). Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses : kihlus, abiellumine, pärand. Tallinn: Juura. ISBN 9789985752579

Välislingid

"Uuring: Mozarti varase surma põhjus võis peituda D-vitamiini vaeguses" Novaator, 13. juuli 2011

[57H6c-1] Spaethline, Robert (2000). Mozart's letters, Mozart's life. New York: Norton.

[t1CjO-2] Katherine Arens (1996), Austria and other margins: reading culture, Camden House, p. 55, ISBN 978-1-57113-109-6

[h2DX8-3] Michael Steinberg; Larry Rothe (2006), For the love of music: invitations to listening, Oxford University Press US, p. 21, ISBN 978-0-19-516216-5

[ajaloomuuseum-4] Mozarti kadentsid Estonia kontserdimajas^{[alaline kõdulink]}, ajaloomuuseum.ee 29.09.2011

[Hippius-5] 5,0 ^5,1 Riina Luik "Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju" Postimees, 28.09.2011, lk 15

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]