Vladimiri Jumalaema ikoon

Vladimiri Jumalaema ikoon on 11. sajandi lõpust või 12. sajandi algusest pärinev Jumalaema ikoon, mis on Vene Õigeusu Kiriku üks tähtsamatest reliikviatest. Seda peetakse imettegevaks.

Vladimiri Jumalaema ikoon

Päritolu

Kirikliku pärimuse järgi maalis ikooni evangelist Luukas. Legendi järgi viidi see 5. sajandil keiser Theodosius II korraldusel Jeruusalemmast Konstantinoopolisse. Leonid Uspenski kirjutab oma raamatus "Богословие иконы Православной Церкви":

Tänapäeval loetletakse Vene Kirikus umbes kümmet ikooni, mida omistatakse evangelist Luukale. /.../ Muidugi omistatakse kõiki neid ikoone evangelist Luukale mitte selles mõttes, et need oleksid tema käega maalitud; ükski tema maalitud ikoon pole tänaseni säilinud. Püha evangelisti Luuka autorlust tuleb siin mõista nii, et need ikoonid on koopiad (õigemini koopiate koopiad) ikoonidest, mis kunagi maalis evangelist.

Ajalugu

Kiievi-Venesse toodi ikoon Bütsantsist 12. sajandi alguses (umbes 1130. aastal). Ikoon asus algul Kiievi lähedal Võšhorodi nunnakloostris. Võšhorodist viis vürst Andrei Bogoljubski selle 1155. aastal esialgu oma elupaika Bogoljubovos, hiljem aga Vladimirisse, mille järgi ikoon sai ka oma praeguse nime. Vladimiris hoiti ikooni Jumalaema Uinumise katedraalis.

1395. aastal viidi ikoon Vassili I korraldusel Moskvasse, kaitsmaks linna edasitungivate Timuri vägede eest. Seda, et Timuri väed pöördusid Jeletsist tagasi, minemata edasi Moskva peale, peetakse Jumalaema imeliseks sekkumiseks.

Imeteod

Veel kaks imelist pääsemist sissetungijatest leidsid aset 1451. aastal ja 1480. aastal (vastasseis Ugral).

Nende imetegude tähistamiseks on Vene Õigeusu Kirik ikoonile pühendanud kolm mälestuspäeva:

• 21. mai (Gregoriuse kalendri järgi 3. juuni) – vabanemine Muhammed-Gireist 1521. aastal;
• 23. juuni (Gregoriuse kalendri järgi 6. juuli) – vabanemine khaan Ahmatist 1480. aastal;
• 26. august (Gregoriuse kalendri järgi 8. september) – ikooni viimine Moskvasse ja vabanemine Timurist 1395. aastal.