Variant (keeleteadus)

Variant ehk teisend on keeleüksuse (nt keelendi) esinemiskuju.

Variant võib olla kas vaba ehk rööpne (nt mürgitus ja mürgistus) või naaberkeelendite laadist sõltuv (rõhutusliite "-gi" või "-ki" kasutus sõltuvalt sellele eelnevast häälikust)[1].

Viited

muuda
  1. Erelt, T., 2007. Terminiõpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 423