Toomkool

Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus. Toomkoolid tegutsesid peamiselt reformatsioonini, kuid Tallinnas kandis 1319. aastal esmamainitud saksa õppekeelega gümnaasium Tallinna Toomkooli nime veel kuni Teise maailmasõjani.

Maja Toomkooli tänav 11, kus aastatel 1845–1893 ja 1906–1939 asus Tallinna Toomkool

Vana-Liivimaal oli katoliku kiriku Tallinna piiskopkonna, Tartu piiskopkonna ja Saare-Lääne piiskopkonna juures loodud õppeasutus.

13. sajandil kujunesid Eesti alal välja keskaegsed linnad, mis olid ka kirikuvõimu ning kiriku teenistuses oleva haridus- ja kultuurielu keskusteks. Esimesed koolid tekkisidki suuremais linnades – piiskopkondade keskustes. Eesti ala jagunes kiriklikult Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnaks ja ilmalikult Mõõgavendade ordule/Liivi ordule ja Taani kuningale alluvaks Eestimaa hertsogkonnaks.

Piiskopid teostasid antud piiskopkondade üldjuhtimist, kirikuelu juhtisid ja korraldasid toomkapiitlid. Üks toomkapiitli liikmeist, (toom)skolastik, pidi kapiitlisiseste ülesannete täitmise kõrval inspekteerima ja juhatama toomkirikute juures töötavaid koole. 13. sajandil olid toomskolastikud ka sageli ainsad õpetajad, hiljem aga olid nad peamiselt vaimuliku elukutseks valmistuvate kooli vanemate õpilaste – toomskolaaride – õpetajad. Õpetajaamet eraldus Eesti toomkoolides vaimulikukutsest arvatavasti 14. sajandil.

Kuni 16. sajandini, s.o Liivi sõjani, oli katoliikliku toomkooli kaks põhiülesannet: kindlustada järelkasv kohalikele katoliku usu vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus.

Katoliiklikud toomkoolid säilisid Tallinnas ja Tartus 16. sajandi teisel veerandini. Kuna Eestimaa ja Liivimaa rüütelkond ei läinud kohe reformatsiooniga kaasa, ei mõjutanud usupuhastus algul toomkooli tegevust Tallinnas kohe, küll aga tähistas reformatsioon katoliku toomkooli ainuvõimu languse algust.

Asukoht

Toomkool asus aastatel 1845–1893 ja 1906–1939 Tallinnas hoones Toom-Kooli tänav 11. Hoone eraldas riigikrahv Gotthard Johann von Manteuffeli (1690–1763) lesk, Margarethe Elisabeth von Manteuffel (1692–1780) Toompea majadekompleksist aadlike rüütlikooliks. Toomkooli juurde kuulus Toomkooli tänav 19 kinnistul asunud võimlemisväljak.

Õppetöö

Erinevate alluvussuhete tõttu oli koolide tegevuses ja õppetöö tingimustes teatavaid erisusi, sest iga konsistoorium esitas erinevaid nõudmisi.

Toomkoolide õppekava ja töökorraldus sarnanes põhijoontes teiste Hansa Liidu ja Põhja-Saksamaa toomkoolide omaga. Õppekeel oli ladina keel. Õppekavade aluseks oli juba 5. sajandil Martianus Capella koostatud lihtsustatud ülevaate antiikaegsetest teadustest, mis keskajal said Euroopas tuntuks „seitsme vaba kunstina" (septem artes liberales).

6. sajandil jagati need teadused kahte tsüklisse:

• trivium'iks (grammatika, retoorika ja dialektika) ning
• quadrivium'iks (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika)

Harilikult läbiti kõigi õpilastega vaid alamastme kursus – trivium.

• Grammatika kujutas endast ladina keelt kui keskajal üldlevinud kiriku- ja teaduskeelt.
• Retoorika igapäevases ja kiriklikus asjaajamises kasutatav ilukõnet.
• Dialektika vaidluskunst, kus põhiliselt õpetati õigesti kaitsma valitseva katoliku usu usulisi tõekspidamisi.

Esimene astme trivium'i õppekava omandati enne konfirmatsiooni, s.t enne esimest armulauda, mis toimus hiljemalt 12. eluaastal.

Teise astme quadrivium'i võtsid ette rohkem teadmisi nõudvaiks ilmalikeks ametiteks või vaimulikukutseks või mõneks muuks kiriklikuks ametiks valmistujad. Neid õpilasi nimetati toomskolaarideks.

• Muusikaõpetus seisnes harilikult kiriklikes toimingutes kasutatavate viiside harjutamises;
• Aritmeetikaoskus võimaldas mõningast arvutamisoskus, kasutades selles ajal tarvitatud Rooma numbreid;
• Geomeetrias saadud teadmised sisaldasid arhitektuuri ja maateaduse algteadmisi.
• Astronoomiateadmised andsid oskused kalendri koostamiseks ja liikuvate kirikupühade määramiseks.

Õppetöö teises astmes toomkoolis võis toimuda kanoonilise eani – 21. eluaastani.

Toomkoolid Vana-Liivimaal

• 1211. aastal loodud Riia Toomkool
• 1250. aastal loodud Tartu Toomkool
• 1251. aastal Vana-Pärnus loodud Pärnu Toomkool
• 1266. aastal loodud Tallinna Toomkool ehk Eestimaa Rüütli- ja Toomkool
• 1280. aastal Haapsalus loodu