Tavavahelik
Tavavahelik (Paxillus involutus) on vahelikuliste sugukonda vaheliku perekonda kuuluv seeneliik.
| Tavavahelik | |
|---|---|
 Tavavahelik (Paxillus involutus) Foto: Sven Pruul | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
| Klass |
Agaricomycetes |
| Selts |
Puravikulaadsed Boletales |
| Sugukond |
Vahelikulised Paxillaceae |
| Perekond |
Vahelik Paxillus |
| Liik |
Tavavahelik |
| Binaarne nimetus | |
|
Paxillus involutus (Batsch) Fr. (1838) | |
Kirjeldus
muudaViljakehad on lihakad, noorelt sügavalt sisserullunud kübaraservaga. Erinevalt puravikest ei ole kübara all svammi meenutavat torukeste kihti, vaid eoslehed[1].
Viljakehad on hallikas-, kollakas- või oliivpruunid, eoslehekesed värvuvad vajutamisel kohe tumepruuniks. Kübara läbimõõt võib olla kuni 25 cm[1].
Jalg on pruunikas, sametjas, vahel veidi ekstsentriline, kuiv, 5 x 2 cm.
Kasvukoht
muudaEestis väga sagedane seen juunist novembrini. Tavavahelik on nii okas- kui ka lehtpuu-mükoriisaseen. Lisaks metsadele leidub teda ka inimmõjuga kohtades (aedades, parkides). Eriti palju leidub kuival suvel ja sügisel.
Mürgisus
muudaPikka aega peeti tavavahelikku söögiseeneks. Nüüd on tõestatud tavavaheliku mürgisus. Vahelikumürgistus tekib tavavahelikus leiduvate kehavõõraste antigeenide toimel. Antigeenid võivad põhjustada immuunkehade teket ja raskeid immuunpatoloogilisi muutusi inimkehas[2]. Mõnedel andmetel sisaldab tavavahelik veel ka mürgist muskariini[2].
Tavavaheliku mürgistused on põhjustanud Euroopas mitmeid surmajuhtumeid[3]. Tavavaheliku antigeen moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid[3]. See immuunhemolüütiline aneemia on võrreldav allergiaga[3]. Tavavaheliku mürgistuse peiteaeg on tunnist kuni paari aastani. Tavavaheliku muudab ohtlikuks see, et mürgid ei eraldu väljaheidetena, vaid need kogunevad organismi. Tavavahelik ei ole tegelikult mürgine, vaid põhjustab vereliblede kokkukleepumist. Inimesed võivad seenele reageerida erinevalt. Söömine võib lõppeda surmaga. Kupatamine ei muuda tavavahelikku ohutuks[3].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70
- ↑ 2,0 2,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2014. Vaadatud 7. septembril 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. september 2013. Vaadatud 15. augustil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tavavahelik |