Tauno Kangro

Tauno Kangro (sündinud 25. mail 1966 Tallinnas) on eesti skulptor.

Tauno Kangro
Tauno Kangro esinemas Tallinna päeval 15. mail 2010
Sündinud	25. mai 1966 Tallinn
Rahvus	eesti
Tegevusala	skulptor

Tauno Kangro Tartu Hansalaadal 2013

Kangro skulptuurid on inspireeritud Skandinaavia mütoloogiast, loomadest, inimestest ja religioonist. Materjalina kasutab Kangro peamiselt kivi (graniiti, dolomiiti) ja pronksi. Tema skulptuurid on saanud mitme Eesti paiga tunnusobjektideks. Kangro teoseid leidub Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Rootsi ja Soome linnaväljakutel ning kunstikogudes.

Ta kuulus aastatel 2006–2012 Keskerakonda.

Haridus

Tauno Kangro on lõpetanud 1984. aastal Tallinna 20. Keskkooli. Selle kõrvalt alustas ta kunstiõpinguid Kalju Reiteli skulptuuristuudios. Aastatel 1986–1993 õppis ta Tallinna Kunstiülikoolis skulptuuri erialal.

Töö

Aastatel 1992–1999 töötas Kangro kunstiõpetajana Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis.

Kunstnikutöö kõrvalt annab ta oma stuudios-skulptuurigaleriis modelleerimis- ja joonistamistunde.

Kangro on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kujurite Ühenduse liige.

Looming

Tauno Kangro elab Laitses, kuhu ta on vanast hobusetallist rajanud külalismajana toimiva Laitse graniitvilla ja ümbritsenud selle skulptuuriaiaga. Ateljeekunsti teeb ta Tallinna vanalinnas aadressil Uus 20 asuvas stuudios-skulptuurigaleriis, kus peale pronksskulptuuride on eksponeeritud ka läbilõige tema eri aegade maaliloomingust.

Maalikunstnikuna on ta loonud peamiselt pastelltehnikas akte ja portreid. Kujurina on ta portreteerinud näiteks Lennart Merd ja Ferdinand Veiket.

Ta on illustreerinud raamatud "Maardu muistendid" (2015) ja "Laitse legendid" (2018). Fotosid tema teostest on eksponeeritud kunstikalendrites.

Näitused

Kangro on oma teostega osalenud näitustel alates 1992. aastast. 2024. aasta seisuga on tal olnud üle 50 isikunäituse Eestis, Belgias, Hollandis, Leedus, Lätis, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. Peale selle on ta osalenud grupinäitustel.

Tema näituste peamised teemad on olnud metsik loodus, inimesed, aktid ja mütoloogia.

Monumentaalskulptuurid

2024. aasta seisuga on Tauno Kangrol valminud 37 monumentaalskulptuuri. Neid leidub peale Eesti ka Saksamaal, Soomes ja Taanis. Kõige tuntumad on “Õnnelik korstnapühkija” Tallinna vanalinnas, “Tarvas” Rakvere Vallimäel ning “Suur Tõll ja Piret said hea kalasaagi” Saaremaal Kuressaares. Kõige raskem skulptuur on pronksist "Tarvas", mis kaalub üle seitsme tonni.

Kangro monumentaalskulptuurid Eestis:

1. "Härg" (4 x 2,8 x 1,4 m, graniit), Luige, 1989;
2. "Ninasarvik" (3,6 x 1,7 x 1,4 m, pronks), Ergo Kindlustus, Tallinn, 1994;
3. "Puhkaja" (7,5 x 1,6 x 2 m, graniit), Schnelli tiigi park, Tallinn, 1995;
4. "Ilu kui mööduv jumalanna" (2,3 x 1 x 0,6 m, pronks), Clinika erakliinik, Tartu, 1999;
5. "Hea linna vaim" (4 x 3 x 1,2 m, graniit), Jõgeva Kultuurimaja, 2001;
6. "Suur Tõll ja Piret said hea kalasaagi" (7,5 x 3,8 x 2 m, pronks + dolomiit), Spa Hotell Meri, Kuressaare, 2002;
7. "Mõtlik mees" (4 x 3 x 2,3 m, graniit), Männi park, Tallinn, 2002;
8. "Tarvas" (9 x 4 x 4,2 m, pronks), Rakvere lossimägi, 2002;
9. "Järvehaldjas" (1,6 x 1,2 x 0,8 m, graniit), Pühajärve puhkekodu, 2004;
10. "Jackline'i sild" (2 x 0,8 x 0,6 m, graniit), Pühajärve puhkekodu, 2004;
11. "Tee Olümposele" (7 x 5 x 2 m, graniit), Sõpruse park, Põltsamaa, 2004;
12. "Mustamäe kaunitar" (3,5 x 1,5 x 1,2 m, graniit), Mustamäe, Tallinn, 2005;
13. "Teletorni monument" (3 x 1 x 1 m, graniit/pronks), Pirita, Tallinn, 2005;
14. "Kalevipoeg kündmas", Sõpruse park, Põltsamaa, 2006;
15. "Õnnelik korstnapühkija" (pronks), Tallinn, 2010;
16. "Lehm" (pronks), Tallinn, Viru tänav 22, 2011;
17. "Kihnu Jõnn" (pronks), Pärnu, 2011;
18. "Poehaldjas Juss" (pronks), Viimsi, Viimsi keskuse Selver, 2015;
19. "Maardu armunud" (pronks), Maardu, 2015.

Kangro monumentaalskulptuurid Taanis:

1. "Oli ilus suvepäev" (4 x 1,5 x 0,7 m, pronks) Randers, 1998;
2. "Õnnelik mees" (2,2 x 1,5 x 0,7 m, pronks), Randers, 1997.

Kangro monumentaalskulptuurid Saksamaal:

1. "Suvepäev" (4 x 1,5 x 0,7 m, pronks), Landesbank, Hamburg, 2002;
2. "Linna hing" (1 x 0,7 x 0,6 m, pronks), Kieli raekoja plats, 2002.

1998. aastal tuli Tauno Kangro välja ideega paigaldada Tallinna lahte Kalevipoja kuju. 21 meetri kõrgune pronksist Kalevipoeg peaks kaaluma 15 tonni. Kuju paikneks kohakuti Tallinna lauluväljakuga, 300 meetri kaugusel Pirita teest.

Loomingu näiteid

• 
  "Õnnelik korstnapühkija" Karjavärava platsil Tallinna vanalinnas
• 
  "Mõtlik mees" Tallinnas Männipargis
• 
  "Puhkaja" Tallinnas Schnelli tiigi pargis
• 
  "Suur Tõll ja Piret said suure kalasaagi" Kuressaares
• 
  "Hea linna vaim" Jõgeval

Tauno Kangro loomingu kasutus muudes kultuurivaldkondades

• Alates 1998. aastast antakse Rapla kihelkonnapäevade ajal välja Rapla kihelkonna auhinda, milleks on skulptor Tauno Kangro loodud 40 sentimeetri kõrgune Rapla kihelkonna nime- ja kaitsepühaku Maarja Magdaleena pronkskuju.
• Valentin Kuik on teinud Tauno Kangro "Kalevipoja" saagast dokumentaalfilmi "Kuju" (2000). See on lugu Tauno Kangro ja rühma ärimeeste ideest püstitada Tallinna lahte eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja hiigelkuju ning selle tõttu lahvatanud ühiskondlikust diskussioonist.
• Valentin Kuigi filmis "Kümme isamaa kõnet" (2007) on dokumenteeritud protsess, kuidas Ants Pajul õnnestus annetajate abiga osta ja paigaldada Põltsamaa Sõpruse parki Tauno Kangro monumentaalskulptuur "Kalevipoeg kündmas”. Kunstnik osaleb selle skulptuuri transpordiks ettevalmistamisel ja paigaldamisel.
• Valentin Kuigi filmis "Kalevite kanged pojad" (2010) meenutatakse, mis juhtus pärast seda, kui Tauno Kangro oli 2007. aastal võitnud Tallinna linnavalitsuse korraldatud Kalevipoja monumentaalskulptuuri ideekonkursi. Filmis võib näha järgnenud kolme aasta jooksul skulptuuriga seotud tähtsamaid sündmusi ja isikuid, skulptori igapäevatööd ja pingutusi oma unistuse teostamisel.
• 2004. aastal püstitati Põltsamaa Sõpruse parki Tauno Kangro monumentaalskulptuur "Tee Olümposele", mille pronkssammastele on graveeritud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Näiteks 2022. aastal lisati sinna vigursuusaraja Kelly Sildaru nimi.
• Eesti Uisuliit tunnustab oma silmapaistvaid liikmeid Tauno Kangro skulptuuriga "Uisuliidu täht".
• Tauno Kangro valmistas alates 2019. aastast mitmel aastal Eesti muusikaauhindade auhinnakujusid. Näiteks esimesel aastal vormis ta viiuldaja. Auhindade võitjad said pisikese kuju, suur jäi Kangro ateljeesse.
• Tallinna Ülikoolis valminud magistritöös "Tallinna avaliku ruumi kunst linnakodaniku tajukaardil" on mainitud seost Tauno Kangro loomingu ja kultuuripoliitika vahel: "2011. aastal, mil aktiivsed kodanikud (linnaga kooskõlastatult, ent autori loata) Tauno Kangro "Õnneliku korstnapühkija" ümber korstna ladusid, jõustus ka kauaoodatud kunstiteoste tellimise seadus ehk nn protsendiseadus".
• Alates 2012. aastast valivad Tallinna Loomaaed ja loomaaiasõprade selts aasta loomaaia sõbra. Tiitliga kaasneb auhind, milleks on skulptor Tauno Kangro valmistatud ilvese kuju.
• 2022. aasta oktoobris voolis Tauno Kangro ETV "Ringvaate" saate otse-eetris taiese president Alar Karisest.
• Parima Eesti jalgpalluri auhinnaks on Tauno Kangro pronksist taies "Kalevipoja kojutulek".

Tunnustus

• 2006 – Tallinna teenetemärk (Tallinna linnaruumi väärtustavate skulptuuride loomise eest)

Isiklikku

Tauno Kangrol on seitse last, neist kolm on abielust Tiina Kangroga.

Välislingid

• Tauno Kangro koduleht
• Urmas Vahe. "Tauno Kangro: Ma ei mõtle enam Kalevipojale. Tema elab nüüd oma iseseisvat elu!". Õhtuleht, 10. jaanuar 2009
• Johannes Tralla. "Kunstnike Liit peab Kangro kuju paigaldamist korruptiivseks". err.ee, 26. aprill 2010
• Hanneli Rudi. "Tauno Kangro: seda asja ma nii ei jäta". Tallinna Postimees, 8. september 2011