Tartu raad

Tartu raad
	Tartu raekoda
Asutatud	13. sajand
Tegevuse lõpetanud	1889
Peakorter	Tartu
Asukoht	Tartu raekoda
Tegevuspiirkond	Tartu linn
Juhtkond	kaks bürgermeistrit ja seitse raehärrat

Tartu raad oli Tartu linna kohtu- ja valitsusorgan keskajast (olemasolu esimest korda mainitud 1262) kuni 1889. aastani.

Tartu rae koosseisu kuulus kaks bürgermeistrit ja seitse raehärrat, kellest üks oli ka sündik. Rae eesistujat nimetati justiits- ja teist bürgermeistrit kommertsbürgermeistriks.

Rae ametnike koosseisu kuulusid ülemsekretär (ka avalik notar), arhivaar, vene keele tõlk, likvidatsioonikomissar, kantseleiametnikud ja kohtuteenrid.

Tartu bürgermeistri ametikoht andis teenistusastmete tabeli IX astme ja raehärra ametikoht XIV astme.

Põhjasõja järel valiti uue linnaseaduse järgi, veebruaris 1787 linnapea (Georg Friedrich von Kymmel), uus magistraat ja linnanõukogu. Magistraadile jäid ainult kohtu funktsioonid, tulunduslikkude asjade jaoks 6-liikmeline (kindralkuberneri määruse põhjal 3 kaupmeeste ja 3 tsunftiliikmete edustajast) linnanõukogu (Stadtrath). Üleminek uuele korrale toimus ligikaudu kahe aasta jooksul: aprillist 1785 kuni 28. augustini 1787, mil uus linnanõukogu tegevust alustas.

Tartu Linnavalitsust või volikogu nimetatakse ka tänapäeval vahel raeks.

Raadi mõis sai nime selle järgi, et kuulus Tartu raele. Ajal, mil mõis rajati, oli eesti keeles laadivaheldus välja kujunenud ainult Põhja-Eestis, mitte aga veel Lõuna-Eestis. Sel põhjusel käänati sõna "raad" vältevahelduslikult raad : raadi, võrdluseks Põhja-Eestis käänati seda sõna juba laadivahelduslikult raad : rae, nagu näha Rae valla nimest.

Tartu bürgermeistrite loend

1326–1336 Godscalcus de Velin
1374 Gobele van der Heide
1374 Evert Gildehaus van Vockinghusen
1385–1392 Hermann Kegeler
1388–1392 Wolter van der Borch
1397–1402 Johann van der Bever
1397–1411 Johann Eppenschede
1397, 1401–1402 Henricus Valenberg
1402–1411 Albert Oldenbrekelvelde
1407 Henricus Valenberg
1418, 1420–1429 Tideke Vos I
1423–1450 Henricus van me Hole
1424–1460 Johann Beringchof
1426 Tidemann van dem Hole
1443 Tideke Vos I
1450 Hildebrand Luseberch
1453 Johann Duderstat
1453–1460 Heinrich Wantschede
1456–1473 Tidemam Remlingrode
1461–1471 Tidemann Vos
1461–1477 Godeke Wantschede
1468 Cesarius von dem Berge
1473 Johann van der Bever
1476–1515 Tidemann Hereke
1479 Jurgen Veckingchusen
1483–1524 Hinrich Lange
1485–1498 Jurgen Veckingchusen
1494–1501 Jacob Eppenschede
1497 Jacob Schele
1499 Thomas Schrowe
1501 Jurgen Veckingchusen
1503–1507 Lorenz Hogenstein
1504–1522 Godeco Hünerjäger
1506–1522 Johann Roleberch
1514–1517 Johann Bulk
1518–1521 Bernt Plugge
1519–1527 Arenth von Loen
1524–1539 Laurens Lange
1533 Johann Engelstede
1539 Arenth von Loen
1543, 1554–1565 (?) Ewert Nystette
1544–1555 Heinrich von Wangersen
1550–1558 Johann Dorstelmann
1550 Johann Hencke
1552–1565 (?) Thomas Stralborn
1558 Detmer Meyer
1558 Tönnis Tyle
1583–1587 Johann Grölich
1583–1587 Antonius Gerstenzweig
1583–1584 Georg Kiel
1583–1594 Henning Lademacher
1585–1602 Elias Mengerhausen
1588–1608 Heinrich Schinckel
1588–1592 Hermann Weydener
1594–1600 Johann Stempel
1600–1602 Caspar Eggerdes
1602–1608 Berend von Gerten
1603–1619 Georg Kretzmer
1618–1638 Franz Johannsen
1620–1641 Nikolaus Tesch
1625 Dettmer Meyer
1638–1656 Joachim Warnecke^[1]
1641–1651 Bartholomäus Wybers
1662–1673 Andreas Fritzberg
1666–1674 Samuel von Akerbaum^[2]
1674–1676 Georg Meyer
1676–1692 Matthias Ladau
1676–1684 Johann von Brömsen
1678–1679 Erasmus von Schmieden
1684–1693 Michael Bohle
1693–1706 Johann Remmin
1706–1708 Michael Bohle
1708 Johann Peetersohn
1708–1709 Johann Remmin (Kaasanisse küüditatud tartlaste bürgermeister)
1708–1714 Jürgen Schlütter (Ustjugi küüditatud tartlaste bürgermeister)
1708–1711 Michael Bohle (Vologdasse küüditatud tartlaste bürgermeister)
1719–1728 Philipp Kellner
1728–1740 Johann David Grunert
1740–1757 Johann Jacob Sahmen

Tartu justiitsbürgermeistrite loend

1757–1764 Johann Jacob Sahmen
1764–1771 Ludwig Christian Stegemann
1771–1783 Friedrich Konrad Gadebusch
1792 Gerhard Christlieb Rudorff
1792–1798 Johann Giese Schultz
1799–1805 Johann Adam Klein
1805–1827 Christian Friedrich von Ackermann (20. oktoober 1768 Zeitz – 31.05.1827 Dorpat)^[3]
1827–1831 Christian Schlichting
1831 Friedrich Georg von Bunge
1831–1865 Carl Wilhelm Helwig
1865–1886 Carl Victor Kupffer
1886–1889 Guido Block
1889 Victor von Grewingk

Tartu kommertsbürgermeistrite loend

Tartu rae koosseis 1889. aastal

Justiitsbürgermeister Victor von Grewingk
kommertsbürgermeister August Gottlieb Oberleitner
sündik Ferdinand von Walter
raehärra Constantin Julius Falckenberg
raehärra Arwed von Schmidt
raehärra Bernhard Frederking
raehärra Robert von Berg
raehärra Robert Baertels
raehärra Emil Musso

Tartu raehärrad

Vt. Kategooria:Tartu keskaegse rae liikmed ja Kategooria:Tartu rae liikmed

Viited

↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 123
↑ ACKERBAUM, SAMUEL, TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
↑ Alfred von Hansen: Stammtafeln nicht immatrikulierter baltischer Adelsgeschlechter. Band I, 1932, lk. 1

Kirjandus

Friedrich Georg von Bunge. Darstellung der gegenwärtigen Verfassung der Stadt Dorpat. Riga, 1827.
Dorpater Ratslinie 1319–1889 und das dorpater Stadtamt 1878–1918. Bearbeitet von Robert Arthur von Lemm. Marburg/Lahn, 1960.
Tõnis Lukas, Tartu toomhärrad 1224–1558, TÜ Kirjastus 1998

Välislingid

"Tartu linnavõimud läbi aegade", Malle Salupere artikkel, Postimees 23.10.1996

[1] Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 123

[2] ACKERBAUM, SAMUEL, TLÜAR rahvusbibliograafia isikud

[3] Alfred von Hansen: Stammtafeln nicht immatrikulierter baltischer Adelsgeschlechter. Band I, 1932, lk. 1

[1]

[2]

[3]