Taola ehk Eestimaa Budistlik Vennaskond oli Eestis aastatel 19821988 tegutsenud budistlik ühendus. Taola rajas Vello Väärtnõu.

Taola töös osales ka Arno Arrak, kes tegi esimesed thankad Eestis: Valge Tara ja Avalokitešvara.

Lisaks aitasid kaasa tölke tööle veidi Tiina Hallik ja Anu Rootalu.Muud funktsiooni neil ei olnud Taolas. Taola ümber kogunes küllalt suur hulk budismi huvilisi. Taola tegutses Kadriorus alates 1982. aastast kuni 1988. aastani, kui Väärtnõu Gorbatšovi ajal NSV Liidust välja saadeti. Väärtnõu suundus Rootsi.

Taola eesmärk

muuda

Taola tegevuse eesmärgiks oli budistliku mõttelaadi ja ideede propageerimine Eestis.

Taolas trükiti ka Esimesed Eesti budistlikud thankad siiditrükis - Valge taara ja Avalokitshvara autor Arno Arrak. Taolat külastasid ka Eestis laamad Burjaatiast.

Budistlik Vennaskond tegeles budismialase kirjanduse tõlkimisega (inglise, vene, saksa, soome keelest), paljundas ja levitas budismiteemaliste teoste tõlkeid Eestis. Taola andis välja esimese eestikeelse tiibeti keele õpiku[viide?].

Pent Nurmekund õpetas taolastele vanamongoli keelt. Taolas sooritati ka Budistlike rituaale .

Taola tõlkis budistlikku kirjandust ning tegeles budistliku kunstiga. Taola rajas viis - 5 stuupat Eestis: esimese stuupa Pangarehele Jüri Arraku suvekodusse, kolm stuupat Ridalasse Siim Jõesaare maja lähedale.

Liikmeid

muuda

Tuntumate liikmete hulka kuulusid Vello Väärtnõu, Arno Arrak, Jüri Saard, Tõnis Promet ning Ants Luik.

Välislingid

muuda