Tancredi

"Tancredi" on Gioachino Rossini ooper (melodramma eroico) kahes vaatuses Gaetano Rossi libretole Voltaire’i tragöödia "Tancrède" (1760) järgi.

Esmaettekanne toimus 6. veebruaril 1813 Veneetsia Teatro La Fenices. Ooperit peeti algusest peale menukaks, ehkki Tancredi osatäitja Melanotte-Montresor ja ka Amenaide osatäitja Manfredini-Gurmani haigestusid korraga esietenduse ajal ning ooperi ettekandmine katkestati keset teist vaatust. Tervikuna kuuldi Rossini uut teost alles 11. veebruaril.

Tegemist on helilooja esimese menuka ooperiga, mis pani aluse Rossini tollasele itaalia juhtiva helilooja reputatsioonile ning demonstreeris tema võimeid tõsise ooperi komponistina. Rossini nõudis töö eest teatri impressaario Alexis Azevedolt 600 franki, kuid seda peeti noore helilooja jaoks liiga suureks honorariks ja maksti 500 franki. Mõne aja pärast sai Rossini oma töö eest siiski väga rikkalikult tasutud.

Saamislugu

"Tancredi" komponeeriti Como järve ääres asuvas Villa Plinianas. Rossinil jäi komponeerimiseks aega vaid üks kuu, ehkki ta oli La Fenice tellimuse võtnud vastu juba 1812. aasta sügisel. Samal ajal oli käsil "Il signor Bruschino" komponeerimine Veneetsia Teatro San Moisèle, mis oli seal esiettekandel 27. jaanuaril 1813, ehk 11 päeva enne "Tancredit". Kuna aega nappis, kasutas Rossini "La pietra del paragone" avamängu. Kommet kasutada uutes teostes oma varasemate teoste avamänge ja muid muusikapalu jätkas Rossini ka hiljem, kui oli uue ooperi komponeerimisel ajahätta sattunud.

"Tancredi" menu tähendas, et 20-aastane Rossini jõudis paugupealt Euroopa ooperikomponistide tippu. Teos tituleeriti kohe meistriteoseks. See eksisteerib kahes erineva lõpuga variandis. Veneetsia teatrile komponeeritud oopus on õnneliku lõpuga nagu määras opera seria traditsioon. Mõni kuu pärast väljatulekut, kui valmistati ette Ferrara esietendust, muutis maestro koos libretist Rossiga vastavalt nimiosa esitaja Adelaide Malanotte-Montresori armukese, poeet Luigi Lechi soovitusele ja tema värssidele finaali traagiliseks. See versioon oli kooskõlas Voltaire'i teose lõpuga. Muudetud versiooni esitati 21. märtsil 1813 Ferrara Teatro Comunales ning esitatakse sageli väljaspool Itaaliat ka tänapäeval. Kuid Itaalia publikule ja kriitikutele meeldis siiski rohkem õnnelik lõpp ning Rossini taastas selle 1813. aasta 18. detsembril toimunud Milano vastvalminud Teatro Ré avaetenduseks ning kirjutas juurde ka kolm uut aariat.

Rollide esmaesitajad

Adelaide Malanotte-Montresor (Tancredi)
Elisabetta Manfredini-Guarmani (Amenaide)
Teresa Marchesi (Isaura)
Luciano Bianchi (Orbazzano)
Carolina Sivelli (Roggiero)
Pietro Todràn (Argiro)

Ooperi käekäik

Teos oli väljatulekul tohutult populaarne ja levis kiiresti üle Itaalia ning püsis aastakümneid teatrite püsirepertuaaris. Seda esitati kohe mõne aasta jooksul Bolognas, Napolis, Milanos, Roomas, Torinos, Firenzes, Padovas, Livornos, Vicenzas, Macaretas, Camerinos, Viterbos ja Triestes. Väljaspool Itaaliat oli esimene ettekandmine Londonis (1820), siis Korful (1822), New Yorgis (1825), Lissabonis (1826), Genfis (1828) ja Pariisis (1829).

Donizetti ja Verdi esilekerkimise järel langes see teos rohkem kui sajandiks teatrite tähelepanu alt välja. Esimene ettekanne 20. sajandil toimus Firenzes (1952, 2005). Pärast Camdeni festivalil (1971) ja Ferraras ettekandmist (1972) olnud sageli esitamisel, kuid ei kuulu teatrite püsirepertuaari. Esitatud Houstonis (1977), Roomas (1977, 2005), San Franciscos (1979), Aix-en-Provence’i festivalil (1981), Veneetsias (1981, 1983), Pesaros (1982, 1991, 1994, 2004), Chicagos (1989), Gentis (1991), Salzburgi festivalil (1992), Milanos (1993), Berliini muusikafestivalil (1996), New Yorgis (1997), Varssavis (2000, 2003, 2008), Torontos (2005), Firenze (2005), Carmoori muusikafestivalil (2006), Madridis (2007), Bostonis (2009), Barcelonas (2009), Viinis (2009), Pariisis (2009) ja Berliinis (2011).

Rollid

Tancredi (metsosopran)
Amenaide (sopran)
Argirio (tenor)
Orbazzano (bass)
Isaura (metsosopran)
Roggiero (sopran)

Faabula

Tegevus Veneetsia algversiooni järgi toimub 1005. aastal Siracusa linnriigis (Sitsiilia) Argirio palees, linna peaväljakul, vanglas ja koopas Etna mäeahelikus ning räägib pagendatud Itaalia ristisõdijast Tancredist (1077–1112). Perekonnatüli aadlisuguvõsa pea Orbazzano ja Amenaide isa, Senati liidri Argirio vahel on lõppenud. Nad on sõlminud liidu, et koos võidelda Solamiri juhitud saratseenide vastu. Et kokkulepet tugevdada annab Argirio Orbazzanole lubaduse, et too saab tema tütre Amenaide omale naiseks. Amenaide venitab pulmade korraldamisega, sest ta ootab pagendusest tagasi oma armastatut Tancredit, kes on Siracusast perekonnatüli tõttu reetlikkuses süüdistatuna Orbazzano poolt välja saadetud ning varandusest ja maadest ilma jäänud. Amenaide on talle enne sündmuste algust pagendusse sõbra Isaura vahendusel salaja kirja saatnud. Tancredi ja talle lojaalsed rüütlid Roggiero juhtimisel pöörduvadki Sitsiiliasse tagasi. Tancredi astub samme, et takistada Amenaide abiellumist rivaali Orbazzanoga. Viimane saab kätte Amenaide kirja Tancredile ja esitab seda, nagu see oleks saadetud Siracusa vaenlastele saratseenidele. Amenaide mõistetakse surma reetmise eest. Tema isa peab allkirjastama surmaotsuse, mida ta ka pärast viivitusi vastumeelselt teeb, kuid korraldab asjad nii, et mõni soovija saab Amenaide eest võimaluse turniiril võidelda. Tancredi teeb seda ja võidab Orbazzano. Ta viib sitsiillased võidule saratseenide vastu. Orbazzano intriig tuleb välja ning armunud võivad nüüd segamatult kokku saada. (Ferrara redaktsioonis saab Tancredi võitluses surma ning Amenaide abiellub Orbazzanoga. Surres on Tancredi õnnelik, teades, et teda armastavad nii Amenaide kui ka Siracusa rahvas lahingus saadud võidu eest).

Peamised muusikanumbrid

Isaura, Argirio, Orbazzano ja koori ansambel „Pace, onore, fede, amore”
Amenaide kavatiin kooriga „Più dolci e placide - Come dolce all'alma mia”
Tancredi kabaletta „Di tanti palpiti”
Argirio aaria „Pensa che sei mia figlia”
koor „Alla gloria, al trionfo”
Isaura aaria „Tu che i miseri conforti”
koor „Plaudite, o popoli”
Amenaide ja Tncredi duett “L'aura che intorno spiri”
Amenaide, Tancredi, Argirio ja Orbazzano kvartett kooriga „Ah! se giusto, o ciel, tu sei”
Tancredi ja Argirio duett „Ecco le trombe”
Amenaide aaria „Giusto Dio che umile adoro”
Tancredi ja Amenaide duetid „Ah! come mai quell’anima”
Amenaide ja Tancredi duett „Lasciami: non t’ascolto”
Tancredi aaria “Perché turbar la calma”
Roggiero aaria „Torni alfin ridente”
Amenaide, Argirio, Tancredi, Isaura, Roggiero ansambel kooriga „Fra quei soavi palpiti”