Suurbritannia saar

Suurbritannia saar (inglise keeles Great Britain ehk Britain, kõmri keeles Prydain, korni keeles Breten Veur, gaeli keeles Breatainn Mhòr) on suurim Briti saartest.

Saar asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas. Temast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche'i väin (Inglise kanal) ja selle kitsam idaosa Calais' väin (Doveri väin). Euroopa mandriga ühendab saart mööda La Manche'i põhja kulgev La Manche'i tunnel. Iirimaast lahutab teda Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. Suurbritannia edelarannikut uhub Keldi meri ja looderannikut Atlandi ookean.

Suurus ja kuju

Saare pindala on 229 957 km² (88 810 mi²). See on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal.

Saar on põhja-lõuna suunas piklik ning laiub põhjast lõunasse ligikaudu kümne laiuskraadi ulatuses.

Äärmuspunktid

põhjapoolseim punkt: Dunnet Head ehk Easter Head Caithness, Šotimaa (58° 40' N, 3° 22' W)
lõunapoolseim punkt: Lizardi neem, Cornwall (49° 57' N, 5° 13' W)
läänepooseim punkt: Corrachadh Mor, Šotimaa (56° 42' 56″ N, 6° 13' 37 W)
idapoolseim punkt: Lowestoft Ness, Suffolk, Inglismaa (52° 29' N, 1° 46' E)

Nimi

Geograaf Ptolemaios nimetas Briti saarte suuremat saart Megale Bretannia 'Suur Britannia' ja väiksemat saart Mikra Bretannia 'Väike Britannia'. Praegune nimi ei tule nähtavasti siiski sellest nimest.

Saare praegune nimi on tulnud prantsuskeelsest nimest Grande Bretagne, mida kasutatakse saare eristamiseks Bretagne'ist (tollal Gallia osa Armorica) , kuhu Rooma aja lõpul asusid elama anglite ja sakside eest põgenevad keldid Britanniast. Ingliskeelne nimi Great Britain tuli käibele prantsuse keelt kõneleva õukonna eeskujul. Geoffrey of Monmouthi teoses "Historia Regum Britanniae" (umbes 1136) nimetatakse Suurbritannia saart Britannia maior 'suurem Britannia', et eristada seda Gallia piirkonnast, mis enam-vähem vastab praegusele Bretagne'ile (Britannia minor 'väiksem Britannia'). Nime Bretayne the grete on kroonikud kasutanud juba 1338.

Šotimaa kuningas James VI, kes astus Inglismaa troonile James I nime all, taaselustas selle nime, et tähistada maad, mis koosneb kahest kuningriigist, mida valitseb ühine monarh. Ta kuulutas end 20. oktoobril 1604 Suurbritannia kuningaks, et vältida kohmakat tiitlit "Inglismaa ja Šotimaa kuningas".

Nimi "Britannia" on ladinakeelne. Seda kasutasid muinasroomlased alates umbes 55. aastast eKr. Nime päritolu ei ole teada, kuid arvatakse, et see tuleb keldi sõnast Pritani 'värvitud': Briti saarte elanikud tegid kehamaalinguid ja tätoveeringuid. Igatahes külastas vanakreeka meresõitja Pytheas 4. sajandil eKr "Pretaani saari".

Loodus

Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m).

Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Jääaja lõpul merepind tõusis liustike sulamise tõttu ning moodustus La Manche'i väin, mis lahutab Suurbritannia saart Euroopa mandrist.

Golfi hoovuse mõju tõttu on Suurbritannia saare kliima mahedam kui teistes samadel laiuskraadidel paiknevates piirkondades. Temperatuurid on jahedad, kuid mitte külmad. Pilvisust on rohkem kui päikesepaistet. Vihmasajud on sagedased.

Poliitiline kuuluvus

Suurbritannia saarele jääb põhiosa nii Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kui ka selle ajalooliste piirkondade Inglismaa, Šotimaa ja Walesi territooriumist.

Rahvastik

Elanike arv

Saare elanike arv oli 2004. aasta hinnangul umbes 57 miljonit.

Elanike arvu poolest on Suurbritannia saar Jaava ja Honshū järel kolmandal kohal.

Rahvastiku tihedus

Rahvastiku tihedus on umbes 248 inimest ruutkilomeetril.

Asustus

Saare suuremad linnad on London, Birmingham, Manchester ja Liverpool.

Keeled

Saarel kõneldavad põliskeeled on inglise, kõmri, šoti, gaeli ja korni keel.

Vaata ka

Välislingid

Suurbritannia haldus- ja kontuurkaardid