Sputnik 1
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Sputnik 1 (vene keeles Спутник-1) oli esimene Maa tehiskaaslane. Ta startis NSV Liidust 4. oktoobril 1957.
 Sputnik 1 koopia | |
| Missioonitüüp | teaduslik |
|---|---|
| Kaaslane | Maa |
| Orbiidid | 1400 |
| Stardi aeg | 4. oktoober 1957 |
| Missiooni kestus | 92 ööpäeva |
| Mass | 83,6 kg |
| Orbiidi elemendid | |
| Inklinatsioon | 65,1° |
| Apogee | 947 km |
| Perigee | 228 km |
| Tiirlemisperiood | 96,17 min |
Maa tehiskaaslase lennutamine madalale Maa orbiidile tähistas inimkonna jaoks kosmoseajastu algust.
Tehiskaaslasel oli kerakujuline, 0,58-meetrise läbimõõduga hermeetiline korpus, mille külge oli kinnitatud neli antenni pikkusega 4 ja 2,9 meetrit. Raadiosaatjad töötasid sagedusel 20,005 MHz ja 40,002 MHz. Pardal olevad akud võimaldasid aparatuuril töötada kolm nädalat.
Sputnik 1 abil mõõdeti esmakordselt vahetult kõrgatmosfääri tihedust. Mõõtmisi lihtsustas kaaslase kerakujulisus. Saadi ka andmeid raadiosignaalide leviku kohta ionosfääris.
Tehiskaaslase lennuparameetrite põhjal kontrolliti mitmesuguseid kosmoselennuga seotud teoreetilisi arvutusi. Kaaslase sisetemperatuuri mõõdeti tundlike anduritega, mis edastasid mõõtetulemused Maale raadiosignaalide vahepauside pikkuse muutmise teel. Järgmine tehiskaaslane Sputnik 2 saadeti välja juba 3. novembril 1957, pardal koer Laika.
Viimane kontakt Sputnik 1-ga oli 26. oktoobril 1957. 4. jaanuaril 1958 langes ta tagasi Maa atmosfääri ja põles ära, olles teinud 1440 tiiru ümber Maa ja läbinud umbes 70 miljonit km.