Soome merevägi
Soome merevägi (soome keeles Suomen merivoimat) on Soome kaitseväe merekaitse eest vastutav osa (merevägi).
Soome merevägi Merivoimat Marinen | |
---|---|
Soome mereväe embleem | |
Asutatud | 1918 |
Riik | Soome |
Kuuluvus | Soome kaitsevägi |
Ülesanne | Soome territoriaalmere kaitse |
Suurus |
4600 31 500 mobilisatsiooni ajal |
Staap | Turu |
Lahingud |
Talvesõda Jätkusõda Lapi sõda |
Ülemad | |
Viitseadmiral | Kari Takanen |
Sümboolika | |
Soome mereväe lipp |
Ülesanded
muuda- Vastutab riikliku merevalve ja mereseire eest.
- Julgestab mereala puutumatust, vajadusel jõudu kasutades, koostöös õhuväe ja merepiirivalvega.
- Vastutab riiklike mereühenduste julgestamise eest ja juhib mereliikluse kaitset.
- Tõrjub merealalt suunatud ründed koostöös muude kaitsestruktuuridega ja koos merepiirivalvega.
- Säilitab kõrget valmidust, arendab mereväe taktikat ja lahinguvarustust ning vastutab varustuse hoolduse eest.
- Õpetab mereväele vajalikku isikkoosseisu ja toetab vabatahtlikku riigikaitseõpet.
Koosseis ja ülesehitus
muudaPersonal
muudaMereväe suurus on rahuajal 4600 inimest, kellest umbes 1400 on elukutselised ja 3200 ajateenijad.
Mobilisatsiooni ajal kasvab mereväe isikkoosseis 31 500 inimeseni.
Struktuur
muudaSoome mereväe koosseis alates 2015:
- Mereväe staap
- Personali-, operatiiv- ja tagalaosakonnad
- Mereväe orkester
- Teadustehniline keskus
- Laevastik (rannikulaevastik)
- 4. miinitõrjedivisjon
- Miinijahtijate salk
- Miinitraalerite salk "Sääksi" (Maakaitseüksuste baasil)
- 6. pealveetõrjedivisjon
- 2. miinilaevade salk
- 2. raketikaatrite salk
- 7. pealveetõrjedivisjon
- 1. miinilaevade salk
- 1. raketikaatrite salk
- 8. tagaladivisjon
- Baasikompanii
- 1. transpordisalk
- 2. transpordisalk
- 4. miinitõrjedivisjon
- Rannikubrigaad
- Uusimaa brigaad
- Meresõjakool
Laevad
muudaSoome mereväe põhilised või suuremad alused:
- Miiniveeskaja-valvelaev – 2
- Hämenmaa klassi miiniveeskaja–valvelaev (ametlikult miiniveeskajad, praktiliselt liigitatavad valvelaevadena või isegi korvettidena) – 2
- Raketikaater – 8
- Miinijahtija/miinitraaler – 9
- Miiniveeskaja – 3
- Dessantkaater – 12
- Õppelaev – 4
- Kajava klassi õppelaev - 1
- Fabian Wrede klassi õppelaev – 3
Lisaks on kasutusel hulk väiksemaid kaatreid ja abilaevu.
Rahvusvaheliselt kasutatav sõjalaeva lühend on FNS – Finnish Navy Ship.
Tunnused
muudaSoome mereväe sõjalaeva tunnuslipud.
Lipp | Güüs | Vimpel |
Baasid ja linnakud
muudaAjalugu
muudaSoome mereväe algeks said Nõukogude Venemaast Soome iseseisvumise käigus 1918. aastal maha jäänud mitmed sõjalaevad. Osa neist tuli anda venelastele tagasi pärast Soome-Vene rahulepingu sõlmimist.
1920.–1930. aastate vahetusel laevastikku moderniseeriti, valmistades põhilisena 2 rannakaitse soomuslaeva ja mõned allveelaevad. 2. maailmasõja eelõhtuks nähti ette Venemaa Balti laevastikule Soome lahe sulgemist koostöös Eestiga.[1]
Talvesõjas osales mereväelises vastutegevuses Nõukogude Liidule peamiselt rannakaitse suurtükivägi ja mehitati Ahvenamaad. Jätkusõjas oli põhirõhk allveelaevade vastasel võitlusel ja miinisõjal. Ühtlasi tegeles merevägi laevateede julgestamisega.
Pärast 2. maailmasõja lõppu tegeleti Soome lahe demineerimisega. Seejärel on mereväge ajapikku kuigipalju vähendatud, kuid samas uuendatud plaanipäraselt ja süsteemselt.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Väinö Valve". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 19.05.2018.