Sisejulgeolek
Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid. Sisejulgeoleku ehk siseturvestruktuurid tuvastavad ja väldivad ebaseaduslikke ja sihilikult kuritahtlikke toiminguid, mis kahjustavad inimesi, ühiskonda, ainelisi ja ainetuid väärtusi ning infrastruktuure, kaitsevad nende toimingute eest, leevendavad rünnete toimet ja tagavad jätkusuutlikkuse pärast rünnet.
Riigi sisejulgeolek hõlmab füüsilist ja sotsiaalset komponenti. Füüsilise julgeoleku tagamisel on peamised ülesanded avaliku korra kaitse ja võitlus kuritegevusega, riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piirirežiimi tagamine, kodanikukaitse, tuletõrje- ja päästetööde korraldamine ning erakorralise arstiabi andmine. Riigi sisejulgeolekut mõjutab hulk tihedalt seotud valdkondi, sealhulgas näiteks poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri vastupidavus, tava- ja küberruumi ohutus ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning sh põhiseadusliku korra ja riigisaladuse kaitsmine, korruptsioonivastane võitlus, terrorismivastane võitlus, küberjulgeolek[1].
Sisejulgeoleku tagamisel eristatakse järgmisi faase:
- riskide tuvastamine;
- riskide vältimine;
- inimeste, ühiskonna, aineliste ja ainetute väärtuste ning infrastruktuuride kaitsmine;
- tekkinud riski- ja ohusituatsioonidele reageerimine ja
- riski- ja ohusituatsioonile eelnenud olukorra taastamine.
Maailma eri riikides kuuluvad sisejulgeolekustruktuuride koosseisu mitmesugused ametkonnad ja institutsioonid.
- Siseministeerium
- Politsei- ja Piirivalveamet ja piirkondlikud allasutused
- Kaitsepolitseiamet ja piirkondlikud allasutused
- Päästeamet ja piirkondlikud allasutused
- Häirekeskus
- Järelevalveorgan: Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
Vt. Eesti sisejulgeolek, Eesti julgeolek, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut
- NSV Liidu Siseministeerium ning selle struktuuriüksused liiduvabariikides ja autonoomsetes liiduvabariikides
- NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
- NSV Liidu Tsiviilkaitse Valitsus
- Rahvuslik Julgeoleku Nõukogu (National Security Council)
- Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium
- (Serious Organised Crime Agency)
- Ühendatud Luurekomitee (Joint Intelligence Committee)
- Salateenistus (Security Service)
- Salajane Luureteenistus (Secret Intelligence Service)
- Valitsuse Sidevahendite Peakorter (Government Communications Headquarters)
- Järelevalveorgan – Parlamendi Luure ja Julgeolekukomitee (The Intelligence and Security Committee, (ISC));
- Konstitutsioonikaitse Föderaalne Teenistus ehk Põhiseaduse Kaitse Föderaalamet (BfV);
- Liidumaade Kriminaalamet (Bundeskriminalamt BKA);
- Üldise Julgeoleku Komitee (Comité de sûreté générale), Joseph Fouché
Itaalia
muuda- Guardia di Finanza
- Leedu Vabariigi Riiklik Julgeolekuamet (Lietuvos Respublikos valstybės saugumo departamentas) (The State Security Departmen koduleht), ülemad: Mechis Laurinkus (–2003), Arvydas Pocius (–2006); Povilas Malakauskas (2007–2009[2]), vaata ka LKA salavanglad
- Leedu Vabariigi Siseministeerium
- Moldova Siseministeerium
- Riigikaitse teenistus, Presidendi ja teiste riigi kõrgemate ametiiskute füüsiline kaitse ja valitsusside turvalisus
- Informatsiooni ja Julgeolekuteenistus, riikliku julgeoleku isikuvabaduste ja kodanikuõiguste kaitse
- Piiriteenistus
- AVO (Államvédelmi Osztály)
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Sisejulgeoleku tagamine, SM, www.siseministeerium.ee (vaadatud 26.03.2023)
- ↑ Leedu julgeolekuameti juht lahkus ametist. ERR 14.12.2009