Samuel Beckett (13. aprill 1906 Dublin22. detsember 1989 Pariis) oli iiri näitekirjanik ja luuletaja.

Samuel Beckett
Sünniaeg Samuel Barclay Beckett
13. aprill 1906
Surmaaeg 22. detsember 1989 (83-aastaselt)
Pariisi XIV ringkond
Amet kirjanik, luuletaja, näitekirjanik, videokujundaja
Autasud Nobeli kirjandusauhind
Autogramm

Enamiku teostest kirjutas Samuel Beckett prantsuse keeles ja tõlkis need ise inglise keelde, kuid ka vastupidi.

Aastal 1969 anti talle Nobeli kirjandusauhind.

Elukäik

muuda

Samuel Beckett on rahvuselt iirlane, sai hea ingliskeelse hariduse ning lõpetas Dublini Trinity College'i, kus õppis prantsuse, itaalia ja inglise keelt.

Teosed

muuda

Novellid:

  • "Väljavisatu" (L'expulsé; 1947; eesti keeles kogumikus "Prantsuse novell", 1973)

Romaanid:

  • "Keskpäraste naiste unistus" (Dream of Fair to Middling Women; 1932, avaldatud 1992)
  • "Murphy" (Murphy; 1938)
  • "Watt" (1945; avaldatud 1953)
  • "Mercier ja Camier" (Mercier et Camier; 1946, avaldatud 1974)
  • "Molloy" (Molloy; 1951)
  • "Malone sureb" (Malone Meurt; 1951)
  • "Nimetamatu" (L'innommable; 1953)
  • "Nii nagu on" (Comment c'est; 1961)

Näidendid:

  • "Godot'd oodates" (En attendant Godot, 1952; eesti keeles 1973, tõlkija Aino Pärsimägi; 2. trükk 2005). "Godot'd oodates" esietendus Pariisis Babylone'i teatris 1953. aastal.
  • "Sõnadeta vaatemäng I" (Acte sans paroles I, 1957; eesti keeles 1969 kogumikus "Õnnelikud päevad ja teisi näidendeid", tõlkija Ott Ojamaa)
  • "Lõppmäng" (Fin de partie, 1957; eesti keeles koos näidendiga "Godot'd oodates", 1973; tõlkija Aino Pärsimägi)
  • "Krappi viimane lint" (Krapp's Last Tape, 1959; eesti keeles 1969 kogumikus "Õnnelikud päevad ja teisi näidendeid", tõlkija Valdek Kruuspere)
  • "Õnnelikud päevad" (Happy Days, 1961; eesti keeles 1969 kogumikus "Õnnelikud päevad ja teisi näidendeid", tõlkija Ott Ojamaa)

Eesti Näitemänguagentuuris on Doris Kareva tõlgitud Becketti lühinäidendite käsikiri.

Becketti looming Eesti teatris

muuda

Kirjandus

muuda
  • Jaak Rähesoo, "Aupärjaga kroonitud Samuel Becketti puhul näiteks absurdistki rääkides" (Nobeli preemia saamise puhul) – Looming 1969, nr 12, lk 1896–1900
  • Mardi Valgemäe, "Kes kardab Becketti "Godot'd"? – Looming 1997, nr 11, lk 1530–38; sama artikkel Mardi Valgemäe kogumikus "Kaugekõne", 1999, lk 149–164
  • Udo Uibo, "Beckett kirjades" – Looming 2009, nr 6, lk 873–875

Välislingid

muuda