Saksi-Altenburgi hertsogiriik
Saksi-Altenburgi hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Altenburg) oli hertsogiriik Saksamaal 1603–1672 ja 1826–1918, üks ernestiinide hertsogkondadest. Riiki valitses Wettini dünastia ernestiinide haru.
|
Saksi-Altenburgi hertsogiriik 1603–1672, 1826 – 1918 | |
 | |
| Valitsusvorm | monarhia |
|---|---|
| Pealinn | Altenburg |
| Pindala | 1323 km² (1905) |
| Rahvaarv | 207 000 (1905) |
| Hümn | "Heil unserm Herzog, heil" |
1572. aastast olid Altenburgi alad kuulunud Saksi-Weimari hertsogiriigi koosseisu. 1602. aastal suri Saksi-Weimari hertsog Friedrich Wilhelm I ja hertsogkonna päris tema noorem vend Johann II. 1603. aastal eraldati Saksi-Weimari hertsogkonnast Saksi-Altenburgi hertsogkond, mis anti kompensatsiooniks Friedrich Wilhelmi pojale Johann Philippile.
1672. aastal suri hertsog Friedrich Wilhelm III ning meesliinis pärijate puudumise tõttu läksid Altenburgi valdused Saksi-Gotha hertsog Ernst I kätte, kelle abikaasa oli hertsog Johann Philippi tütar ja hertsogkonna pärijanna. Saksi-Altenburgi hertsogiriigi valdused ühendati Saksi-Gotha hertsogiriigiga ning tekkis Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogiriik.
1825. aastal suri Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog Friedrich IV ilma meessoost järglasteta. Tema valdused jagati kaheks: Gotha päris Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsog Ernst I ning Altenburgi päris Saksi-Hildburghauseni hertsog Friedrich, kelle senised valdused liideti Saksi-Meiningeniga.
1826. aastast kuulus hertsogiriik Saksa Liitu ja 1871. aastast Saksa keisririigi koosseisu.
Hertsogkond kaotati 1918. aastal.