Reynoldsi arv

Reynoldsi arv (tähis Re) on vooliste (vedelike ja gaaside) voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes kirjeldas seda 1883. aastal.

Arv saadakse voolisele mõjuva inertsijõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega:

$\mathrm {Re} ={\frac {\rho vd}{\eta }}$,

kus

$\rho$ on voolise tihedus, kg/m³;

$v$ on voolise suhteline kiirus, m/s;

$d$ on toru läbimõõt, m;

$\eta$ on keskkonna dünaamiline viskoossus, Pa·s.

Kuna dünaamilist viskoossust seob kinemaatilise viskoossusega valem $\eta =\nu \cdot \rho$, siis saab Reynoldsi arvu avaldada ka kujul

$\mathrm {Re} ={\frac {vd}{\nu }}$.

Kui Reynoldsi arv on väiksem oma kriitilisest väärtusest (ümmarguse sirge toru korral kuni 2320), siis on voolamine laminaarne, kui suurem, siis turbulentne. Üleminekul turbulentsele voolamisele kasvab liikumistakistus järsult.

Reynoldsi arvu kasutatakse ka selleks, et arvutada, kui suurt takistust avaldab keskkond selles liikuvale kehale. Sel juhul tähistab $d$ valemis keha joonmõõdet.