Polükondensatsioon

Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks –COOH, –OH, –NH2). Funktsionaalrühmade reageerimisel eraldub kõrvalproduktina mingi madalmolekulaarne ühend (näiteks vesi või alkohol).

Karbamiidvaik saadakse karbamiidi ja metanaali polükondensatsioonil

Polükondensatsiooni katalüsaatoriteks sobivad samad, mis katalüüsivad analoogsete monofunktsionaalsete ühendite kondensatsiooni. Kui monomeeri molekulis on enam kui kaks funktsionaalrühma, siis on tõenäoline hargnenud struktuuride ja võrkstruktuuridega polümeeride teke.

Polükondensatsioon toimub astmelise polümerisatsiooni mehhanismi järgi. Lihtsaim polükondensatsiooni näide (monomeer a-A-b funktsionaalrühmadega a ja b):

a-A-b + a-A-b → a-AA-b + ab
a-AA-b + a-A-b → a-AAA-b + ab jne
a-An-b + a-Am-b → a-An+m-b + ab

Polümeer moodustub nii makromolekulide ja lähtemonomeeri reaktsioonis, kui ka juba moodustunud makromolekulide omavahelisel ühinemisel. Polükondensatsioonireaktsioonid on enamasti tasakaalureaktsioonid, mis kulgevad polümeeri tekke suunas ainuüksi sel juhul, kui tekkinud kõrvalproduktid eraldatakse pidevalt reaktsiooni keskkonnast.

Polükondensatsiooni kasutatakse paljude polümeeride valmistamisel. Sel teel saadakse kondensatsioonipolümeerid, näiteks polüestreid, polüamiide ning karbamiid-, epoksü- ja fenoolformaldehüüdvaike.

Vaata ka

muuda