Pihkva kubermang

Pihkva kubermang (vene keeles Псковская губерния) oli Venemaa keisririigi, Vene SFNV ja Nõukogude Liidu haldusüksus aastatel 17721777 ja 17961927.

Pihkva kubermang
Vene keel Псковская губерния
Vapp
Pindala: 44 211,2 km² (1914)
Elanikke: 1 122 317 (1897)
Rahvastikutihedus: 25,4 in/km²
Kubermangulinn: Opotška (1772–1776)
Pihkva (1796–1927)

Ajalugu

muuda

Alates 1708. aastast, mil Venemaal moodustati haldusreformi käigus kubermangud, kuulus Pihkvamaa Ingerimaa kubermangu (1710. aastal nimetati see ümber Peterburi kubermanguks) koosseisu. 1719. aastal rajati Pihkva provints. 1727. aastal eraldati Peterburi kubermangust Novgorodi kubermang ja selle üheks provintsiks oli Pihkva. Selline haldusjaotus jäi kehtima 1772. aasta 22. maini, mil moodustati uue haldusüksusena Pihkva kubermang. Selle keskus oli alguses Opotškas, alates 1776. aasta 24. augustist aga sai kubermangulinnaks Pihkva. Keisrinna Katariina II kehtestas 1775. aastal seaduse, millega kaotati haldusüksustena provintsid. Samal aastal eraldati kubermangust Polotski, millest sai omaette kubermang. 1777. aastal moodustati kubermangu asemel Pihkva asehaldurkond. Viimane kaotati 1796. aastal ja Pihkvast sai taas kubermang. Alates 6. augustist 1823 kuni 1829. aasta 31. detsembrini oli Pihkva kubermang Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubermangu osa. Aprillist 1918 kuni 1919. aastani kuulus Pihkva Põhja Oblasti Kommuunide Liidu koosseisu. Kubermang kaotati 1927. aastal ja selle alad liideti Leningradi oblastiga.

Asend

muuda

Enne Esimest maailmasõda piirnes kubermang põhjas Peterburi, kirdes Novgorodi, idas Tveri, kagus Smolenski, lõunas ja edelas Vitebski ning läänes Liivimaa kubermanguga.

Haldusjaotus

muuda

1772−1776

muuda

Kubermangu moodustamise ajal koosnes haldusüksus neljast provintsist. Pihkva ja Velikije Luki olid varem kuulunud Novgorodi kubermangu koosseisu. Ülejäänud kaks olid liidetud Venemaaga Esimene Poola jagamine tulemusel: Dvinski ehk Dünaburg oli olnud Poola-Liivimaa osa ja Polotski kuulus varem Polotski vojevoodkonna koosseisu. Juba 1772. aasta lõpul liideti kubermanguga viieski provints − Vitebski −, mis oli eraldatud Mogiljovi kubermangust.

Pihkva kubermangu haldusjaotus 1772. aastal

muuda

1776−1777

muuda

1776. aasta reformiga jagati senine Pihkva kubermang kaheks; sellest eraldati Polotski kubermang. Pihkva kubermangu koosseisu jäid endised Pihkva ja Velikije Luki provintside alad. Lisaks liideti haldusüksusega Novgordi kubermangust eraldatud Porhovi ja Gdovi maakonnad. Hiljem lisandusid mitmed Novgorodi maakonna vallad.

1777−1796

muuda
  Pikemalt artiklis Pihkva asehaldurkond

1796−1927

muuda

Pärast asehalduskorralduse kaotamist 1796. aastal sai Pihkvast taas kubermang. Nüüd oli selle koosseisus kuus maakonda. 1802. aasta 24. aprillil lisandusid veel Novorževi ja Holmi maakond. See maakondlik haldusjaotus jäi kehtima 1927. aastani.

 
Pihkva kubermang 1913. aastal

Pihkva kubermangu haldusjaotus 1913. aastal

muuda

Taristu

muuda
 
Peterburi–Pihkva raudtee ja PeterburiMoskva Nikolai raudtee

Peterburi–Varssavi raudtee

muuda
 
Peterburi–Varssavi raudtee ja raudteejaamade loetelu raudteel

1859. aasta veebruaris avati rongiliikluseks Peterburi–Varssavi raudtee Luga–Pihkva lõik, 1860. aasta jaanuaris Pihkva–Ostrovi lõik. 1889. aastal valmis Pihkva–Riia raudtee, mis ühendas Venemaa sisekubermangud Balti kubermangudes asunud sadamatega. Pihkva-Riia raudteeliin ehitati hargnemisena Peterburi–Varssavi raudteeliinist ja seetõttu loeti liini algpunktiks Venemaa keisririigis riigi pealinna Peterburi. Raudteeliiniga seoses ehitati Pihkvasse esimene alaline sild (Riia sild) üle Velikaja jõe.

Aadel

muuda
  Pikemalt artiklis Pihkva kubermangu aadlisuguvõsaraamatud

1785. aastal sai aadel keisrinna Katariina II Aadliarmukirjaga õiguse moodustada kohalikke aadlikogusid, samuti privileegi valida kubermangu- ja maakonna aadlimarssaleid. Ühtlasi seati sisse kubermangu aadlisuguvõsaraamatud, kuhu kanti kubermangu maaomanikud. 1916. aasta seisuga oli aadlisuguvõsaraamatuisse kantud 932 suguvõsa.[1]

Pihkva kubermangu aadlimarssalid 1779−1917

muuda
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste Märkused
1779−1781
  Illarion Matvejevitš Goleništšev-Kutuzov (1722−1784) kindralporutšik
1781−1784
Danilo Ivanovitš Krinitsõn polkovnik
1784−1794
Matvei Danilovitš Tšihhatšov (suri pärast 1795) tõeline riiginõunik
1794−1796
  Pjotr Abramovitš Hannibal (1742−1826) kindralmajor
1796−1799
Larion Lazarevitš Mjagkoi (suri enne 1812) rahvanõunik
1799−1802
Matvei Jevstignejevitš Rokotov (u 1750−?) riiginõunik
1802−1808
Mihhail Nikititš Brõlkin (Brilkin) (u 1757−1817) kolleegiuminõunik
1808−1809
Stepan Petrovitš Vohhin kolleegiumiassessor
1809−1810
Nikolai Lvovitš Velikopolski (u 1743−1828) polkovnik
1810−1811
  Mihhail Mihhailovitš Borozdin (1767−1837) kindralleitnant
1811−1812
Klimenti Nikiforovitš Rassihhin tõeline riiginõunik
1812−1813
Karl Andreas von Stackelberg (1760−1823) titulaarnõunik
1814−1823
Nikolai Stepanovitš Karamõšev (suri u 1832) kindralmajor
1823−1826
Aleksei Ivanovitš Lvov polkovnik
1826−1829
Aleksei Vassiljevitš Vassiltšikov (1780−1833) kammerhärra, salanõunik (a-st 1828)
1829−1830
  Aleksei Nikititš Peštšurov (1780−1833) riiginõunik
1830−1831
Dmitri Mihhailovitš Bazjukin 2. järgu kapten
1831−1832
  Nikolai Vassiljevitš Vassiltšikov (1781−1849) kindralmajor
1832−1835
Nikolai Aleksandrovitš Jahontov (1790−1859) kammerhärra, riiginõunik
1835−1841
Nikolai Ivanovitš Krekšin (1786−1871) kolleegiuminõunik
1841−1859
  Nikolai Sergejevitš Beklešov (1789−1859) tõeline riiginõunik (a-st 1856 salanõunik), kammerhärra (a-st 1842)
1859−1862
Mihhail Mihhailovitš Grušetski (1810−1895) kaardiväekapten Kohusetäitja
1862−1865
Nikolai Stepanovitš Volkov (1810−1869) tõeline riiginõunik
1865−1877
parun Alexander von Vietinghoff-Scheel tõeline riiginõunik
1877−1893
Aleksandr Jevgenjevitš Zarin salanõunik
1893−1895
Modest Modestovitš Karamõšev (1839−1909) tõeline riiginõunik Kohusetäitja
1895−1904
Nikolai Ivanovitš Novosiltsov (1848−1916) õuemeister (a-st 1899), jäägermeister (a-st 1900)
1904−1907
Vladimir Vladimirovitš Filosofov (1867−1929) tõeline riiginõunik
1907−1910
  Mihhail Nikolajevitš Skvortsov (1845−pärast 1918) kindralmajor
1910−1913
  Nikolai Pavlovitš Lavrinovski (1845−pärast 1918) salanõunik, õuemeister
1913−1917
  Sergei Ivanovitš Zubtšaninov (1864−1935) riiginõunik (a-st 1914 tõeline riiginõunik)

Võimukandjad

muuda

Kindralkubernerid

muuda

Mogiljovi ja Pihkva kindralkuberner 1772−1777

muuda
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1772−1777
  krahv Zahhar Grigorjevitš Tšernõšov (1722−1784) kindral en chef (a-st 1773 kindralfeldmarssal)

Liivimaa, Kuramaa, Eestimaa ja Pihkva kindralkuberner 1823−1829

muuda
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1823−1829
  markii Filippo Paulucci delle Roncole (1779−1849) jalaväekindral

Sõjakubernerid

muuda

Smolenski ja Pihkva sõjakubernerid 1797−1799

muuda
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1797−1798
  Mihhail Mihhailovitš Filosofov (1732−1811) jalaväekindral
1798−1799
  Diedrich Arend von Rosenberg (1739−1813) jalaväekindral

Pihkva sõjakuberner 1799−1800

muuda
Ametiaeg Nimi Auaste
1799−1800
vürst Ivan Karlovitš Ghica (1756−pärast 1803) jalaväekindral

Kubernerid

muuda

Pihkva kubernerid 1772−1777

muuda
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1772−1775
  Mihhail Nikititš Kretšetnikov (1729−1793) kindralmajor
1775−1776
  Aleksei Vassiljevitš Narõškin (1742−1800) kammerhärra
1776−1777
Christopher Reinhold von Nolcken (1728−1802) brigadir

Pihkva tsiviilkubernerid 1796−1917

muuda
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste Märkused
12.12.1796−27.01.1797
Hariton Lukitš Zujev (1730−1806) tõeline riiginõunik
29.01.1797−23.03.1797
Ivan Andrejevitš Moltšanov tõeline riiginõunik
23.03.1797−05.09.1798
Illarion Spiridonovitš Aleksejev (1744−1798) tõeline riiginõunik
05.09.1798−26.12.1800
Nikolai Andrejevitš Beklešov (1741−1822) tõeline riiginõunik (a-st 1800 salanõunik)
26.12.1800−00.02.1807
Jakob Johann von der Wenge gen. Lambsdorff (1743−1810) salanõunik
00.02.1807−13.04.1811
Nicolas Labut de Vivance (1766−1816) tõeline riiginõunik (a-st 1811 kindralmajor)
13.04.1811−12.12.1816
vürst Pjotr Ivanovitš Šahhovskoi (1771−1827) salanõunik
12.12.1816−12.09.1826
Berend Otto von Aderkas (1775−1831) tõeline riiginõunik
12.09.1826−04.01.1830
  Andrei Fjodorovitš Kvitka (1774−1844) riiginõunik (a-st 1827 tõeline riiginõunik)
28.01.1830−29.11.1839
  Aleksei Nikititš Peštšurov (1779−1849) tõeline riiginõunik
09.12.1839−28.02.1845
Friedrich von Bartholomäi (1800−1862) kindralmajor
28.02.1845−06.09.1856
  Aleksandr Lvovitš Tšerkassov (1796−1856) tõeline riiginõunik
30.11.1856−19.02.1864
  Valerian Nikolajevitš Muravjov (1811−1869) tõeline riiginõunik
26.02.1864−01.01.1867
  krahv Magnus Konstantin Ferdinand von der Pahlen (1830−1912) tõeline riiginõunik Kohusetäitja kuni 01.01.1865
20.01.1867−30.03.1868
Boriss Petrovitš Obuhhov (1820−1885) kammerhärra, tõeline riiginõunik
17.04.1868−01.04.1872
  Mihhail Semjonovitš Kahhanov (1833−1900) tõeline riiginõunik Kohusetäitja kuni 21.08.1868
09.06.1872−13.01.1886
  Mihhail Borissovitš Prutšenko (1833−1900) tõeline riiginõunik (a-st 1885 salanõunik), kammerhärra (a-st 1873)
31.03.1886−02.03.1888
  vabahärra Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband (1840−1912) salanõunik
02.03.1888−07.06.1900
Konstantin Ivanovitš Paštšenko (1830−1900) tõeline riiginõunik (a-st 1889 salanõunik)
07.06.1900−13.06.1903
  vürst Boriss Aleksandrovitš Vassiltšikov (1860−1931) tõeline riiginõunik, tallmeister (a-st 1903)
13.06.1903−24.01.1911
  krahv Aleksandr Vassiljevitš Adlerberg (1860−1915) tõeline riiginõunik, tallmeister
24.01.1911−00.12.1915
parun Nikolai Nikolajevitš Medem (1867−1918) tõeline riiginõunik
21.01.1916−20.02.1916
Dmitri Grigorjevitš Javlenski (1866−pärast 1917) tõeline riiginõunik
20.02.1916−15.08.1916
  Arkadi Ippolitovitš Kelepovski (1870−1925) tõeline riiginõunik
15.08.1916−00.03.1917
  Boriss Dmitrijevitš Kaškarov (1866−pärast 1921) tõeline riiginõunik

Viitsekubernerid

muuda

Pihkva viitsekubernerid 1796−1917

muuda
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste Märkused
00.00.1796−05.09.1798
Nikolai Andrejevitš Beklešov (1741−1822) riiginõunik A-st 1795 Pihkva asehaldurkonna viitsekuberner
05.09.1798−21.06.1800
Pjotr Vengerski riiginõunik
21.06.1800−00.00.1805
Mihhail Ivanovitš Bibikov riiginõunik
00.00.1805−00.00.1807
Stepan Vassiljevitš Bakejev (suri pärast 1807) kapten-kommodoor
00.00.1808−00.00.1809
Samuil Samuilovitš Figner (1758−1811) riiginõunik
14.08.1811−00.00.1817
Christoph von Rennenkampff riiginõunik
00.00.1817−04.06.1820
Pavel Fjodorovitš Sokov kolleegiuminõunik
04.06.1820−00.00.1823
Mihhail Aleksandrovitš Baranov (1773−1840) kolleegiuminõunik
26.12.1823−11.07.1826
Fjodor Ivanovitš Tatarinov kolleegiuminõunik
11.07.1826−30.11.1828
Grigori Petrovitš Dubetski kolleegiuminõunik
30.11.1828−03.08.1830
Johann Laube (1779−1846) riiginõunik
06.10.1830−19.02.1837
Aleksei Jegorovitš Dedenev kolleegiuminõunik
19.02.1837−01.01.1838
Ivan Kornilovitš Afendik (1786−pärast 1848) tõeline riiginõunik
01.02.1838−05.01.1839
  Matvei Lvovitš Koževnikov (1805−u 1858) kolleegiuminõunik
04.03.1839−05.07.1843
Nikolai Ivanovitš Vaskov riiginõunik
05.07.1843−03.03.1856
Ippolit Mihhailovitš Potulov (1813−1880) kolleegiuminõunik (hiljem riiginõunik, a-st 1852 tõeline riiginõunik)
03.03.1856−26.07.1857
  Aleksandr Stepanovitš Ogolin (1821−1911) riiginõunik
26.07.1857−02.08.1859
  Lev Nikolajevitš Perovski (1816−1890) riiginõunik
02.08.1859−31.03.1867
Nikolai Vassiljevitš Rodzjanko (1817−1871) riiginõunik (a-st 1864 tõeline riiginõunik)
12.05.1867−20.05.1870
Konstantin Danilovitš Bendon riiginõunik (a-st 1868 tõeline riiginõunik)
20.05.1870−01.01.1873
  Aleksandr Mihhailovitš Žemtšužnikov (1826−1896) tõeline riiginõunik
16.02.1873−12.04.1874
vürst Aleksandr Pavlovitš Urussov (1843−1897) kolleegiuminõunik
29.05.1874−01.01.1890
Leonid Konstantinovitš Teljakovski (1833−1908) riiginõunik (hiljem tõeline riiginõunik)
01.01.1890−16.02.1893
  Nikolai Semjonovitš Brjantšaninov (1844−pärast 1916) tõeline riiginõunik
18.02.1893−03.01.1898
  krahv Aleksandr Vassiljevitš Adlerberg (1860−1915) õuenõunik (a-st 1894 kolleegiuminõunik, a-st 1896 riiginõunik) Pihkva kuberner 1903−1911
16.01.1898−06.03.1900
  Aleksei Aleksejevitš Hvostov (1859−1940) kolleegiuminõunik (hiljem riiginõunik)
06.03.1900−30.05.1902
  krahv Konstantin Johann Georg von der Pahlen (1861−1923) tseremooniameister
30.05.1902−30.12.1902
  Sergei Sergejevitš Andrejevski (1857−1930) riiginõunik
04.01.1903−24.01.1911
parun Nikolai Nikolajevitš Medem (1867−1918) kolleegiuminõunik (a-st 1905 riiginõunik, a-st 1910 tõeline riiginõunik), kammerhärra (a-st 1907) Pihkva kuberner 1911−1916
24.01.1911−09.06.1914
Vladimir Nikolajevitš Kreiton (Creighton) (1871−1931) kammerhärra, tõeline riiginõunik (a-st 1913)
00.00.1914−00.00.1916
  vürst Sergei Dmitrijevitš Obolenski (1868−1946) polkovnik
00.00.1916−00.00.1917
Vassili Sergejevitš Arsenjev (1883−1947) õuenõunik

Semstvo esimehed

muuda

Pihkva kubermangu semstvo esimehed 1865−1917

muuda
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
18.06.1865−07.12.1865
  Mihhail Aleksandrovitš Nazimov (1801−1888)
07.12.1865−00.00.1870
vürst Fjodor Vassiljevitš Šahhovskoi (1810−?) tõeline riiginõunik
00.00.1870−00.00.1871
Nikolai Nikolajevitš Vohhin (1829−1913) tõeline riiginõunik
22.02.1872−00.00.1879
Aleksandr Jevgenjevitš Zarin (u 1829−1893) salanõunik
00.00.1880−00.00.1888
Nikolai Aleksejevitš Beklešov (1825−1903) riiginõunik (a-st 1887 tõeline riiginõunik)
00.00.1888−00.00.1891
Aleksandr Mihhailovitš Nekljudov (1849−?)
00.00.1892−22.11.1905
Vassili Pavlovitš Gorbunov
03.12.1905−22.11.1913
  Sergei Ivanovitš Zubtšaninov (1864−1935) riiginõunik
01.03.1913−00.10.1917
  Alexander Konstantin von der Bellen (1859−1924) riiginõunik

Kaardid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Картавцов, И. М. Библиографические заметки по истории некоторых дворянских фамилий, поместных в Псковской губернии. 1916, lk 22−29 [1].

Kirjandus

muuda
  • Сборник Псковской губернской ученой архивной комиссии. Выпуск I. Псков: Типография Губернскаго Правления, 1917 [2].

Välislingid

muuda