Peeter I ausammas Riias
Peeter I ausammas Riias on Venemaa keisri Peeter I mälestuseks Riiga püstitatud ratsamonument. Monument püstitati Riia kesklinna 1910. aastal – Põhjasõjas Riia vallutamise 200. aastapäeval. Oma algses kohas asus monument 1915. aastani. Tänapäeval asub see aadressil Brīvības gatve 223.
Ausamba loomine
muudaAnnetuste kogumine
muudaOtsus mälestusmärgi loomiseks võeti Riia linnavalitsuses vastu 1903. aastal, seejärel asuti ka annetusi koguma. Annetustena koguti kokku 87 237 rubla, millest Riia linn annetas 28 000 rubla, Liivimaa rüütelkond umbes 18 000 rubla, Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium 12 000 rubla, Tartu linn 1000 rubla, Viljandi linn 200 rubla ja Riia börsi pank 1000 rubla ning ülejäänu annetasid eraisikud.[viide?]
Konkurss
muudaAusamba projektikonkursist võttis osa 58 skulptorit. Võitis Berliini Arhitektuuriakadeemia professori Gustav Schmidt-Casseli töö "Sõda ja rahu".[viide?] Autorile anti hiljem Püha Stanislavi ordeni teine järk.
Teistel andmetel võitis konkursi Tallinnast pärit kujur Alexander G. Baumann Peterburist.[1] Teise ja kolmanda koha sai Gustav Schmidt-Casseli ratsamonumendi kavand, kuigi konkursitingimuste järgi nõuti alusel seisvat kuju. Ja monumendi tellimus esitati teise-kolmanda koha autorile Schmidt-Casselile.[2][3]
Ehitus
muudaMonument püstitati 1909–1910. aastal Aleksandra iela (praeguse Brīvības iela) algusse näoga Riia vanalinna suunas. 1930. aastatel rajati ratsamonumendi asupaiga lähedusse Riia Vabadussammas.
Pronksist kuju valati Berliinis ning graniidist alus valmistati Riias. Lihvitud graniitsamba kõrgus oli 4,5 meetrit, sellele lisandus ausamba aluse kõrgus. Kuju kõrgus oli 4,7 meetrit ja kaal 3,1 tonni.[4]
Hobune modelleeriti Saksamaa keisri Wilhelm II täku järgi.[4]
Avamistseremoonia
muudaAusamba avas 17. juulil (vkj 4. juulil) 1910 Liivimaa Venemaaga liitmise 200. aastapäeva pidustuste osana Venemaa keiser Nikolai II.[5] Avamisel osalesid õpilasesindajad Riia õpperingkonnast – sinna alla kuulusid nii Liivimaa, Kuramaa kui ka Eestimaa kubermangu koolid.[6]
Anti välja monumendi kujutisega Liivimaa Venemaaga liitmise juubelimedal.
Kuju evakueerimine Esimese maailmasõja ajal
muudaAugustis 1914 otsustati tagalasse evakueerida kultuuriväärtused ja tööstusettevõtete seadmed.[viide?] Evakueerimisele kuulus ka Peeter I ausammas. Kuju laaditi 1915. aasta suvel Peterburi viimiseks Inglismaa kaubaaurikule Serbino. Kuna kuju ei mahtunud tervenisti laeva trümmi, jäeti luuk lahti ning hobuse tagaosa ulatus tekile.
Laev sai korralduse seilata Hari kurku ning oodata seal edasisi korraldusi. 16. augustil 1915 sai aurik Vormsi saare läheduses Saksa allveelaeva U-9 torpeedotabamuse ja hukkus. Laevavrakk vajus 16 meetri sügavusele.[7][8]
Varsti pärast hukkumist käisid vrakil Venemaa tuukrid, kuid Peeter I kuju vrakilt ei leitud. 1920. aastal otsisid vrakilt kuju Eesti tuukrid, aga edutult.
Kuju leidmine ja ülestõstmine
muuda1931. aastal andis Eesti riik AS-le Kuhlmann ja Ko kaubaauriku Serbino vraki väljatoomise loa.[9] Vraki lasti asuti üles tooma 1934. aastal. Vrakist paarikümne meetri kauguselt leiti kadunud Peeter I kuju. Ülestõstmiseks purustati ratsamonumendi kuju lõhkeainega tükkideks.
Kuju ostis AS-t Kuhlmann ja Ko 15 000 Eesti krooni eest ära Riia linn ning see jõudis Riiga 1934. aasta juulis. 25% ostuhinnast läks omakorda Eesti riigile.[10][11] Kuju plaaniti taastada ning paigalda Peeter I rajatud Viesturdārzsi parki. Kuid plaanide teostamiseni enne Teist maailmasõda ei jõutud.
-
Ausamba osade ülestõstmine Serbino vrakilt, 1934 -
Ausamba osade ülestõstmine Serbino vrakilt, 1934 -
Ratsamonumendi büsti laadimine veoautole, 1934
Edasine ajalugu
muuda
1959. aastast seisid monumendi tükid Riia linna linnamajanduse osakonna laos.
25. septembril 1977 otsustas Riia linna RSN Täitevkomitee taastada monumendi 1990. aastaks, kuid plaanide teostamiseni ei jõutud.
1989. aastast seisid monumendi tükid Nõukogude sõjaväe laos Krustabaznīcas iela tänaval.
Monumenti restaureerisid aastatel 2000–2001 Peterburi restauraatorid Läti ettevõtja Jevgēņijs Gombergsi eestvõtmisel ja rahastamisel. Gombergsi arvates oleks monumendi sobiv asukoht Zemitāna laukumsi väljak.[12]
2001. aastal Riia linna 800. aastapäeva pidustusteks paigaldati Peeter I monument korraks vallikraavi äärde Kronvalda parki.
2001. aastal otsustas Riia linnavalitsus kinkida monumendi Peterburi linnale, kuid Peterburi otsustas, et nad soovivad üksnes monumendi koopiat.
2016. aasta seisuga asub monument Brīvības gatve 223 hoovis.
Viited
muuda- ↑ Riiga ehitatava Peeter Suure mälestusesamba projekti võistluse tagajärjed, Päewaleht, nr. 116, 27. mai 1909
- ↑ Kujur A. Weizenberg, Päewaleht, nr. 330, 9. detsember 1921
- ↑ Weizenbergi sugemeid Peeter I monumendis, Päewaleht, nr. 204, 26. juuli 1935
- ↑ 4,0 4,1 Peetri mälestussamba omamise pidustused Riias, Päewaleht, nr. 150, 20. juuli (vkj 7. juuli) 1910
- ↑ Filmikroonika ausamba avamisest 1910. aastal
- ↑ Peeter I ausammas leiti merest, Maa Hääl, 7. juuli 1934
- ↑ Vrakiregister: Serbino
- ↑ Saksa weealune paat, Tallinna Teataja, nr. 182, 25. august (vkj 12. august) 1915
- ↑ Kinnitati lepingud uppunu waranduste päästmiseks, Kaja, nr. 164, 18 juuli 1931 tr. 1
- ↑ Klio: Визит Императора (vene keeles)
- ↑ Peeter Suure ausammas müüakse Riia linnale, Päewaleht, nr. 187, 10. juuli 1934
- ↑ Uzņēmējs Gombergs: Pētera Pirmā pieminekļa īstā vieta būtu Zemitāna laukumā, Diena.lv, 24. aprill 2015
Kirjandus
muuda- Die Peterdenkmalkonkurrenz in Riga., Jahrbuch für bildende kunst in den Ostseeprovinzen, Riga 1909, lk. 55-65
- Ulrike von Hirschhausen, Denkmal im multiethnischen Raum: Zum Umgang mit der Vergangenheit in der Gegenwart Lettlands, GegenErinnerung: Geschichte als politisches Argument im Transformationsprozess Ost-, Ostmittel- und Südosteuropas, lk 51–66, München 2006, ISBN 978-3-486-57873-7
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Peeter I ausammas Riias |
- Filmikroonika ausamba avamisest 1910. aastal
- Судьба памятника Петру Великому. Рига. (vene keeles)
- Birgit Johannsmeier, Heikle Denkmalpflege im Baltikum, Deutschlandfunk, 15. november 2008