Peeter Ernits
|
See artikkel on zooloogist ja ajakirjanikust; esperantisti kohta vaata Peeter Ernits (esperantist). |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2023) |
Peeter Ernits (sündinud 11. juunil 1953 Tallinnas) on Eesti zooloog, ajakirjanik ja poliitik.
| Peeter Ernits | |
|---|---|
 | |
| XIV Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 2019–2023 | |
| XIII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 18. august 2015 – 3. aprill 2019 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
11. juuni 1953 Tallinn, Eesti |
| Erakond |
Eesti Keskerakond (2015–2018) Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (2018–2024) Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (2024–) |
| Lapsed | 1 poeg ja 3 tütart |
| Alma mater |
Tartu Riiklik Ülikool (geneetika, 1976) |
| Elukutse | zooloog ja ajakirjanik |
Haridus
muudaPeeter Ernits on lõpetanud 1971. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna bioloogiaosakonna, spetsialiseerudes bakterigeneetikale.
Töökäik
muudaErialane tegevus
muuda
Foto: Jaan Künnap
Aastatel 1976–1980 töötas ta Tallinna Loomaaias teadurina, 1980–1988 oli Eesti Loodusmuuseumis zooloogia osakonna juhataja ning 1989–1997 Eesti Loodusmuuseumi direktor.
Oma kirjutistes on ta muu hulgas käsitlenud kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate levikut ja arvukust ning muud nendega seotut.
Ajakirjanduslik tegevus
muudaAastatel 1998–2002 oli ta ajakirja Luup peatoimetaja ja 2002–2004 ajalehe Postimees erikorrespondent. Aastatel 2004–2007 oli ta Maalehe peatoimetaja ja 2008–2015 peatoimetaja asetäitja.
Aastatel 2008–2014 oli ta Eesti Ajakirjanike Liidu esimees, kevadest 2014 kuni kevadeni 2015 juhatuse liige.
Poliitiline tegevus
muudaPeeter Ernits kandideeris 1995. aasta Riigikogu valimistel Eesti Roheliste ja Eesti Rojalistliku Partei moodustatud valimisliidu Neljas Jõud nimekirjas, kuid ei osutunud valituks.[1] 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Eestimaa Rahvaliidu nimekirjas.[2] Ta sai 810 häält, kuid ei osutunud valituks. 2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Eesti Keskerakonna nimekirjas. Ta sai Jõgeva- ja Tartumaal (valimisringkonnas nr 9) 824 häält, kuid valituks ei osutunud.[3]
Mais 2015 asus ta tööle Tallinna kesklinna linnaosavalitsuse avalike suhete nõunikuna.[4]
5. augustil 2015 teatas haigusest taastunud Edgar Savisaar, et loobub Riigikogus tööleasumisest. Tema asemel sai Riigikogu liikmeks Ernits, kes andis ametivande 18. augustil 2015.[5][6]
2017. aasta juunis avaldas Peeter Ernits vastuseisu Haabersti hõberemmelga mahavõtmisele.
Septembrist 2015 Eesti Keskerakonda kuulunud Peeter Ernits lahkus sealt septembris 2018 ja astus Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda.[7]
2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) ning kogus 3846 häält, mis oli paremuselt teine tulemus selles valimisringkonnas.[8] Ta oli XIV Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn)) 2933 häält ning ei osutunud valituks.
Juunis 2023 kandideeris ta EKRE kongressil erakonna esimeheks, sai 42 häält (teine kandidaat Martin Helme sai 381 häält) ega osutunud valituks.[9]
29. aprill 2024 astus Peeter Ernits EKRE-st välja.[7]
Teoseid
muuda- Ernits, Peeter 1996. Ei või olla. Tallinn: Valgus
- Ernits, Peeter 2003. Mõned mu naabrid. Tallinn: Varrak. ISBN 9985-3-0714-3
- Ernits, Peeter; Seppik, Malle 2004. Raha pärast armastust. Tallinn: Käsiraamatute Kirjastus
- Ernits, Peeter 2005. Kivialused ja teised. Tallinn: Maalehe Raamat. ISBN 9985-64-277-5
- Ernits, Peeter 2012, 101 Eesti looma. Tallinn: Varrak. ISBN 9789985324868
- Ernits, Peeter 2013, Jäljeaabits. Tallinn: Cum Laude. ISBN 9789949935239
- Ernits, Peeter 2017, Viimane rüütel : Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas. Tallinn: Kunst.
Tunnustus
muuda- 1995 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Ei või olla")
- 2004 – Valgetähe V klassi teenetemärk[10]
Kriitika
muuda- 2021 – Keskkonnakirves – algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu eest. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd – selle ulatust vähendataks seniselt kuni 200 meetrilt vaid 20 meetrini. Selline muudatus mõjutaks oluliselt nii randade ja kallaste hapraid ökosüsteeme, veekogude vee kvaliteeti kui ka avalikkuse ligipääsu veekogude äärde.[11] Keskkonnakirves on aasta märkimisväärselt keskkonnavaenuliku teo või suhtumise eest antav nimetus, mille väljaandmise eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu keskkonnatemaatikale.
Isiklikku
muudaPeeter Ernitsal on kolm tütart ja poeg. Ta on abielus.
Peeter Ernitsa vend Martin Ernits on kirurg.[viide?]
Hüüdnimi
muudaKihnukeelse looduslooõpiku andmetel kutsutakse Manilaiul Peeter Ernitsat konnaonuks. Nimelt olevat laiu elanikud märganud, et kui loodusteadlane sinna läks, siis suhtles ta pigem konnade kui inimestega – sellest ka hüüdnimi.[12]
Viited
muuda- ↑ Riigikogu valimine. 5. märts 1995 Vabariigi valimiskomisjoni koduleht. (Kasutatud 14. aprillil 2010)
- ↑ Rahvaliit sai ka ajakirjanik Peeter Ernitsa kandideerima, Postimees
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-9.html
- ↑ Maalehest lahkunud Peeter Ernits asub tööle Tallinna kesklinna linnaosavalitsuse pressiesindajana, Tallinn City, 29.04.2015.
- ↑ Savisaar loobus riigikogu kohast, parlamenti läheb Peeter Ernits, Delfi, 5. august 2015
- ↑ Riigikogu sai kohast loobunud Savisaare asemele uue liikme, Delfi, 18. august 2015
- ↑ 7,0 7,1 Peeter Ernits e-äriregistris. Vaadatud 06.08.2024.
- ↑ Valimisringkond nr 9 valimised.ee
- ↑ EKRE valis Martin Helme esimeheks tagasi ERR Uudised, 10.06.2023.
- ↑ "Teenetemärkide kavalerid". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 14.06.2023.
- ↑ "Aasta keskkonnateo tiitli pälvis karusloomafarmide keelustamine, kirve sai ehituskeeluvööndi kaotamise eelnõu". Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
- ↑ Aarne Ruuben. Peeter Ernits jõudis oma konnauurimusega hariduspõllule Õpetajate Leht, 02.05.2023.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Peeter Ernits |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Peeter Ernits |
