Palm Springs (California)
Palm Springs on linn Ameerika Ühendriikides California osariigis Riverside'i maakonnas. Palm Springs paikneb Coachella orus asuvas Colorado kõrbes ja on Indio järel suuruselt teine linn Coachella orus. Palm Springs asub San Bernardinost umbes 89 km idas, Los Angelesest 172 km idas, San Diegost 198 km kirdes ja Phoenixist 431 km läänes.
Palm Springs | |||
---|---|---|---|
| |||
Pindala: 246 km²[1] | |||
Elanikke: 44 575 (1.04.2020)[2] | |||
Koordinaadid: 33° 49′ N, 116° 32′ W | |||
Arvestuslik elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 44 575.[3] Palm Springsi pindala on umbes 245 km², millega see on maakonna suurim linn.
Nimi
muudaEsimest korda kasutati nime Palm Springs United States Topographical Engineersi kaardil 1853. aastal.[4] Ameerika keeleteadlase William Brighti kohaselt viitab sõna palm California kohanimedes kiulisele vašingtooniapalmile (Washingtonia filifera), mida kasvab Palm Springsi piirkonnas rohkelt.[5] Varem on kasutatud ka nimekujusid Palmetto Spring ja Big Palm Springs.[6]
Ajalugu
muudaPiirkonna esiasukad olid kahuilja indiaanlased, kes elasid väikeste kogukondadena San Jacinto mäe ja San Gorgonio mäekuru ümbruses ning Colorado kõrbes.[7] Kahuiljad pidasid San Jacinto mäge pühaks, kuna see oli võimsa deemoni Tahquitzi (Ta-co-wits) elupaik.[8] Kahuiljad elasid selle mäe mõlemal küljel. Nad toitusid hirvede, mägikitsede, jäneste jt jahiloomade lihast, marjadest, tõrudest, seedermännipähklitest jms. Indiaanlased nimetasid San Jacinto mäge i a kitch 'iks ('siledad kaljud') ja San Gorgonio kumerat kuplit queri kitch 'iks ('paljas, lage').[7]
Esimeste eurooplastena nägid San Jacinto mäge Hispaania maadeavastaja Juan Bautista de Anza ja tema 34-meheline kaaskond, kes läbisid kõrbe 1774. aastal.[9] De Anza nimetas San Jacinto mäe Sileesia pühaku Jaceki hispaaniakeelse nime järgi. Palm Springsi piirkonda De Anza ei jõudnud.[9]
19. sajandi keskpaigas hakkas piirkonda saabuma rohkesti uusasunikke. Hakati tegelema metsaraiega, veiste- ja lammastepidamisega ja rajati maanteid. Looduse säilitamiseks loodi 1897. aastal San Jacinto metsakaitseala.[9]
Kliima
muudaPalm Springsis valitseb kuum kõrbekliima. Aastas on päikesepaistelisi päevi üle 300 ja aasta keskmine sademete hulk on 122,7 mm.[10] Talvekuudel on samuti soe, enamikul päevadel tõuseb temperatuur üle 21 °C ning veebruaris ja jaanuaris vahel ka üle 30 °C, samas kui umbes 20 ööl aastas langeb õhutemperatuur alla 5 °C.[10] Esineb ka külmakraade. Madalaim temperatuur mõõdeti 22. jaanuaril 1937, mil oli −7 °C külma.[11] Suvekuudel tõuseb päevane õhutemperatuur sageli üle 40 °C ja öine ei lange tihti alla 25 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 23,7 °C. 180 päeval aastas tõuseb õhutemperatuur üle 32 °C ja 116 päeval üle 38 °C. Kõrgeim õhutemperatuur, 51 °C mõõdeti 28. ja 29. juulil 1995.
Talvel külastab Palm Springsi suurel hulgal inimesi, kuna just siis on õhutemperatuur parajalt soe. Samuti talvitavad Palm Springsis paljud rikkad ja kuulsad inimesed.
Loomad
muudaPalm Springs asub ühel maailma kõige kuumemal ja kuivemal maastikul ning selle tulemusel on sellel selgelt eristuv loomastik, mõned neist on ohustatud ja neid leidub ainult Coachella orus. Loodusliku loomastiku hulka kuuluvad pronghorn'id (Antilocapra americana), kõrbekilpkonnad, kääbusrebased, dipsosaurused, chuckwalla'd, punailvesed, mägilõvid ja gila monster'id (Heloderma suspectum). Muid loomi hõlmavad maa-oravad, kalju-oravad, okassead, skunksid, kaktushiired, kängururotid, uuriklased ja pesukarud. Kõrbelindude hulka kuulub jooksurkägu, kes võib joosta kiirusega 24 km/h. Muudest lindudest on esindatud kõnnu-kirjurähn, flycatcher, kaktusekakk, Ameerika kassikakk, raudkull.
Sonorani kõrbes on rohkem rattlesnake'e (lõgismadusid) kui mujal maailmas. Kõige tavalisem liik on ülimürgine mojave rattle, mida peetakse maailma kõige ohtlikumaks maoks. Suurim sealne maoliik on western diamondback. Palm Springsis elavad tarantlid ja mitmesugused skorpioniliigid, sealhulgas whip scorpion (Thelyphonida). Kuigi baribalid ei ole Coachella orus igapäevased, on neid märgatud Palm Springsis ja mujal Californias. Kunagi rändasid jaaguarid kogu Coachella orus, tänapäeval hoiavad nad Mehhiko põhjaosa kuivadele aladele. Viimati nähti jaaguare Palm Springsis 1860. aastal.
Majandus
muudaLinna majandus keskendub eelkõige turismile, kinnisvarale, tervishoiule (linnas on palju eakaid inimesi), jaemüügile ja hasartmängudele. Linnas toimub arvukalt festivale, konverentse ja rahvusvahelisi üritusi.
Palm Springsi rahvusvahelisel filmifestivalil näidatakse maailma filmiparemikku. Muuhulgas esilinastus seal esmakordselt USA-s ka Eesti teos "Klass".[12]
Fabulous Palm Springs Follies oli revüütrupp, mis tegutses 23 aastat ning mille nooruslikud esinejad olid vähemalt 55 aastat vanad. Trupp lõpetas tegutsemise 2014. aastal.[13]
Igal neljapäeval toimub Palm Springsi peatänaval Village Fest, kus müüakse kunstiteoseid, käsitööd, põllumajandustooteid ja toite ning rahva meelt lahutavad mitmesugused esinejad.
Linnas asub Palm Springs Art Museum (Palm Springsi kunstimuuseum) ja selle juures Annenberg Theater, mis pakub mitmesugust meelelahutust.
Agua Caliente indiaanlaste hõim[14] asetseb kesklinnas ning nende maatükil asub Spa Resort Hotel and Casino (Californias on kasiinod keelatud, kuid indiaanlaste maal osariigi seadused ei kehti). Coachella Valleys on veel kasiinosid, eriti Rancho Mirage'is, Indios, Coachellas ja Cabazonis.
Transport
muudaLinna teenindab bussiettevõte SunLine Transit Agency, mille liin 111 sõidab Indiosse, liin 30 Cathedral Citysse, liin 14 Desert Hot Springsi, liin 30 Thousand Palmsi ja liin 24 lennujaama.[15]
Linna läbivad maanteed State Route 111, Interstate 10, State Route 74 ja State Route 62.
Haridus
muudaPalm Springsi riiklikku haridussüsteemi haldab Palm Springs Unified School Districti koolipiirkond.
Viited
muuda- ↑ 2016 U.S. Gazetteer Files
- ↑ 2020 United States Census, vaadatud 1.01.2022.
- ↑ "Palm Springs (city) QuickFacts". Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo. Kasutatud 22.06.2015
- ↑ "City of Palm Springs: History". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2010. Vaadatud 10. veebruaril 2015.
- ↑ Bright, William (1998). Fifteen Hundred California Place Names. University of California Press. Lk 111. ISBN 978-0520212718. Vaadatud 10. veebruar 2015.
- ↑ Gudde, Erwin Gustav; Bright, William (1998). California Place Names: The Origin and Etymology of Current Geographical Names (4th ed.). Berkeley, CA: University of California Press. Lk 277. ISBN 0520242173. LCCN 97043168.
'The fine large trees which mark the course of the run have furnished the name ...' (Whipple 1849:7–8). The place is shown as Big Palm Springs on the von Leicht-Craven map of 1874.
- ↑ 7,0 7,1 Niemann, lk 4
- ↑ Niemann, lk 3
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Niemann, lk 5
- ↑ 10,0 10,1 "Monthly Normals for Palm Springs, CA – Temperature and Precipitation". NOAA. Kasutatud 10. veebruar 2015
- ↑ "NowData – NOAA Online Weather Data". NOAA. Kasutatud 10. veebruar 2015
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2010. Vaadatud 5. veebruaril 2008.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Roessner, Beth (12. august 2014). "Fabulous Palm Springs Follies prepares for final shows". Desert Sun. Vaadatud 06.01.2019.
- ↑ "Cultural History". Agua Caliente Band of Cahuilla Indians. Vaadatud 08.01.2019.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2007. Vaadatud 3. novembril 2007.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Kirjandus
muuda- Niemann, Greg (2006). Palm Springs Legends: Creation of a Desert Oasis. Sunbelt Publications. ISBN 0-932653-74-X.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Palm Springs (California) |