Palladianism
Palladianism (ja palladionism) ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio (1508–1580) loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad.
Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus ja sümmeetrilisus, matkides nii antiiktemplite arhitektuuri.
Palladianism sai populaarseks Briti saartel 17. sajandi keskel ja Põhja-Ameerikas 18. sajandi keskel. Moest hakkas see minema 19. sajandi algul, ehkki üksikuid palladianistlikke maju ehitati 20. sajandi alguseni. Eriti kasutati seda stiili avalike ja munitsipaalhoonete rajamisel.
Kõik Palladio enese projekteeritud hooned asuvad Venetos. Vicenzas on tema losse nii palju, et seda kutsutakse Palladio linnaks. Palladio järgis Vana-Rooma arhitekti Vitruviuse ja 15. sajandi arhitekti Leon Battista Alberti põhimõtteid, mis vastasid klassikalisele Vana-Rooma arhitektuurile.
Palladio majad on tüüpiliselt keskelt kolmekorruselised, kummalegi küljele jäävad tiivad võivad olla madalamad. Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. Põllumajandusele mõeldud tallid ja aidad paiknesid hoone tiibades ja olid ühekorruselised, aga et nad lossi keskosale liiga lähedale ei jääks, olid tiivad väga pikad ja vahel keskse hoonega üksnes kolonnaadi abil ühendatud.
Palladianistlikke hooneid Eestis
muuda- Aa mõisa härrastemaja (arhitekt Peter Jonas)
- Maardu mõisa härrastemaja (arhitekt Jakob Staël von Holstein)
- Palmse mõisa härrastemaja (arhitekt Jakob Staël von Holstein)
Palladianistlikke hooneid mujal
muuda- Queens House Greenwich'is Inglismaal (arhitekt Inigo Jones)
- Smolnõi Instituut Peterburis (arhitekt Giacomo Quarenghi)
- Valge Maja Washingtonis (arhitekt (James Hoban)
Vicenzas, mis oli Andrea Palladio kodulinn, on väga palju tema enda või tema õpilaste projekteerituid hooneid (nt Villa Rotonda, Teatro Olimpico jt).