Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg' < pagus 'maapiirkond'. Paganusteks st paganateks nimetasid algkristlased neid, kes keeldusid omaks võtmast ristiusku ja jäid vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde. Mõned uurijad (B. Altaner jt) on märkinud, et paganuse kõrvaltähendus oli tsiviilelanik vastandina nn Kristuse sõjameestele.

Keskajal laienes pagana mõiste kõigile mittekristlastele. Paganlus tähendas seega mistahes mittekristlikku usundit, kuid kohati tehti erand teiste aabrahamlike religioonide esindajatele (judaism, islam).

Kristlikus maailmas omandas paganluse mõiste halvustava varjundi, seondudes kultuurilise mahajäämusega. Uuemal ajal on vanade mittekristlike usundite taaselustajad etableerunud kristlusele vastandudes end ise paganateks nimetanud, kasutades seda sõna neutraalses või positiivses tähenduses. Kristlased on uuemal ajal kasutanud oma traditsioonidest lähtuvalt sõna "paganlus" halvustavas tähenduses.

Vaata ka

• Pagan
• Vanapagan
• Monoteism
• Uuspaganlus
• Ketser
• Ateism

Välislingid

• [1]
• [2]