Pöök
Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.
| Pöök | |
|---|---|
 Harilik pöök | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Angiospermae |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Pöögilaadsed Fagales |
| Sugukond |
Pöögilised Fagaceae |
| Perekond |
Pöök Fagus |
Pööke on 10 liiki. Need kasvavad põhjapoolkeral lähistroopikas ja parasvöötmes.
Lõunapööki peeti minevikus pöögiga väga lähedaseks, aga tänapäeval seda enam ei arvata. Lõunapöögid kasvavad lõunapoolkeral Austraalias, Uus-Meremaal, Uus-Guineas, Uus-Kaledoonias, Argentinas ja Tšiilis, viimastes põhiliselt Patagoonias ja Tulemaal.
Pöögid saavad kasvada mitut sorti pinnasel, nii happelistel kui ka aluselistel muldadel, kui need vaid liiga niisked ei ole.
Kirjeldus
muudaPöök pakub tihedat varju ja katab maapinna sügisel tiheda lehevaibaga. Sellepärast on pöögimetsades alusmets tavaliselt vähene.
Pöögi koor on väga õhuke ja seda on kerge vigastada. Puu ei suuda neid vigastusi parandada. Nende haavade kaudu saavad puud rünnata haigusetekitajad, niihästi putukad kui seenhaigused, mis võib viia puu surmani.
Pöögi lehed on terve või nõrgalt saagja servaga, 5–15 cm pikad ja 4–10 cm laiad. Õied on väikesed ja ühesoolised. Emasõied asuvad paariti, isasõied urbades. Pöök on tuultolmleja.
Vili on väike kolme terava nurgaga pähkel, mis on 1–1½ cm pikk. Viljad asuvad ühekaupa või paariti pehmete ogadega 1½–2½ cm pika kesta sees. Pähklid on söödavad, küll mõrud, aga mitte nii mõrud kui tõrud. Pöögipähklid sisaldavad palju tanniine.
Kasutamine
muudaPöögi puit on suurepärane põletusmaterjal. See on kergesti lõhestuv ja võib põleda mitu tundi ereda, aga rahuliku leegiga. Seda kasutatakse mitmesuguste toitude ja jookide suitsutamiseks.
Pöögituhast valmistati bistrit – tumepruuni värvainet.
Puit on sitke, aga eri suundades pisut erinevate omadustega. Selle tihedus on 720 kg/m³. Seda kasutatakse mööbli ääristamiseks, sõrestike ehitamiseks ja muudeks ehitustöödeks, vineeri ja puuplaatide valmistamiseks, aga ilupuiduna harva. Sellest ehitatakse puukuure ja odavamaid maju.
Minevikus valmistati pöögist relvade osi, kui sobivamaid materjale, näiteks pähklipuud, polnud parajasti saada või kui see liiga kallina tundus.
Pöögi puidust saab valmistada trumme. Põhiliselt tehakse trumme küll vahtrast ja kasest ning pöögitrummid on kõla poolest nende kahe vahepealsed.
Enne paberi leiutamist kirjutati Euroopas pöögist lõigatud laudadele. Paljudes indoeuroopa keeltes on tänini pöögi ja raamatu kohta käivad sõnad väga sarnased või langevad koguni kokku (nagu rootsi keeles).
Eestis kasvatatakse ilupuuna peamiselt harilikku pööki.
Levik
muudaPõhja-Ameerikas kasvavad pöögid sageli koos suhkruvahtraga.
Rootsis kasutatakse pöögi levilat selleks, et eristada Kesk-Euroopa segametsade ja Põhja-Euroopa okasmetsade loodusgeograafilist piiri. Rootsi lääneranniku põhjaosas on pöögi levila üsna kitsuke riba ranniku lähedal, aga lõuna poole muutub see järjest laiemaks ning Rootsi lõunapoolseimas maakonnas Skånes ja kogu Taanis on harilik pöök üldse kõige levinum metsapuu.
Norras kasvab harilik pöök looduslikult kuni 59. põhjalaiuskraadini. Kõige põhjapoolsem looduslik pöögisalu asub läänerannikul Bergeni lähedal, kõige põhjapoolsem korralik pöögimets Oslo fjordi suudmealal Larviki lähedal. Istutatud on pööki märksa kaugemalegi põhja. Norras arvatakse, et pöögid ei ole veel suutnud levida kõikjale, kus nad kasvada võiksid, ning sellepärast ei kasutata seal sega- ja okasmetsade loodusgeograafilise piiri määramiseks pöögi, vaid hariliku tamme levilat.
Norraga võrreldes täiesti vastupidine olukord on Briti saartel. Mõlemas on pöögid suhteliselt hilised tulnukad, ent Briti saartel ei soodustata pöökide levikut nagu Norras. Osas Suurbritannias ja kogu Iirimaal on pöögid kuulutatud võõrliikideks ja kummagi riigi valitsus on andnud välja juhiseid pöökide hävitamiseks. See on tekitanud kohalikes mõnikord suurt vastuseisu, asutatud on pöökide kaitsmise seltse ja näiteks Tim Farron, kes alates 2011 juhib Liberaaldemokraate, esitas 3. detsembril 2007 seaduseelnõu, et Cumbrias arvataks harilik pöök võõrliikide seast pärismaiste liikide hulka.
Šotimaal Perthi ja Kinrossi omavalitsuses Meikleouris asub Meikleouri pöögihekk, mis Guinnessi rekordite raamatu andmetel on maailma suurim hekk. Hekk, mis rajati 1745. aastal, on 530 m pikk ja 30 m kõrge. Seda kärbitakse iga 10 aasta järel.
Liigid
muuda
- Fagus crenata (Fagus sieboldii) – täkiline pöök
- Fagus engleriana – Engleri pöök
- Fagus grandifolia – ameerika pöök
- Fagus hayatae
- Fagus japonica – jaapani pöök
- Fagus longipetiolata – pikarootsuline pöök
- Fagus lucida – läiklehine pöök
- Fagus sylvatica (Fagus silvatica) – harilik pöök
- Fagus sylvatica subsp. orientalis (Fagus orientalis) – idapöök
- Fagus taurica – krimmi pöök
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pöökpuu |