Nutt

See artikkel räägib nutust; õisikutüübi kohta vaata artiklit Nutt (botaanika)

Nutt on emotsiooni poolt tingitud tegevus, mis tähendab, et nutu põhjuseks võib olla viha, kurbus, hirm, rõõm vms.^[1]

Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt

rindkere lihaste tegevusega, mille tulemusena surutakse õhku kopsudest välja. Õhu liikumisel läbi häälepaelte ja resonantsruumide tekib nutule eriomane heli;
näolihaste tegevusega;
pisaravoolusega.

Üldiselt ollakse arvamusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant, gorilla^[2].

Nutt imikul

Neljapäevane imik nõuab nuttes süüa

Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte. Nutu intensiivsus on oluline näitaja vastsündinu tervisliku seisundi hindamisel. Apgari skaala võtab nutmist arvesse kahel puhul:

hingamise hindamisel,
stiimulile reageerimise hindamisel.

Mida intensiivsem on mõlemal juhul nutt, seda parem on vastsündinu tervis.

Terve imiku nutt on põhjustatud peamiselt näljast.

Esimestel elukuudel inimese nutt on ilma pisarateta, kuna pisaranääre pole veel lõplikult välja arenenud. Ja ka nutu tekke põhjused on imikul teised, kui täiskasvanul ja seda põhjusel, et imiku eneseväljenduse viisid on oluliselt ahtamad kui täiskasvanul. Seega imik, kui ta soovib tähelepanu, kasutab selleks nuttu, seal kus täiskasvanu kasutab sõnalist kommunikatsiooni.^[3]

Uurimused, mis käsitlevad nutmise mõju organismile, on näidanud, et nuttev imik põhjustab lakteerival emal kehatemperatuuri tõusu ja suuremat piimaeritust.

Nutt täiskasvanul

Nutvad täiskasvanud

Täiskasvanud inimene nutab tavaliselt pisaratega.

Kuid täiskasvanute nutu füsioloogiline olemus on 2008. aasta seisuga selgusetu. Kui imiku puhul on mõistetav nutu kommunikatiivne tähendus, siis miks täiskasvanud kasutavad sõnumi edastamiseks sellist mitteverbaalset moodust nagu nutt?

Uurimused on näidanud, et emotsionaalsed pisarad erinevad kaitseotstarbelistest pisaratest keemilise koostise poolest – emotsionaalsetes pisarates on rohkem kõrgmolekulaarseid ühendeid, nagu adrenokortikotroopne hormoon, prolaktiin, ja mineraalaineid, nagu mangaani.

Viited

↑ Carrie J. Lane (2006). "Evolution of gender differences in adult crying" (PDF). Filosoofia doktori väitekiri (inglise). Texase Ülikool. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 8. juuli 2008. Vaadatud 3.08.2008.
↑ Masson, Jeffrey Moussaieff, McCarthy, Susan, When Elephants Weep, Delta 1996 isbn: 978-0385314282
↑ Lapse arengust ja selle jälgimisest^{[alaline kõdulink]}

Vaata ka

[1] Carrie J. Lane (2006). "Evolution of gender differences in adult crying" (PDF). Filosoofia doktori väitekiri (inglise). Texase Ülikool. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 8. juuli 2008. Vaadatud 3.08.2008.

[2] Masson, Jeffrey Moussaieff, McCarthy, Susan, When Elephants Weep, Delta 1996 isbn: 978-0385314282

[3] Lapse arengust ja selle jälgimisest^{[alaline kõdulink]}

[1]

[2]

[3]