Naim Frashëri
|
See artikkel räägib albaania kirjanikust; näitleja kohta vaata artiklit Naim Frashëri. |
Naim Frashëri [n'aaim fr'aašri] (25. mai 1846 Frashër, Lõuna-Albaania – 20. oktoober 1900 Kızıl Toprak, Türgi) oli albaania romantiline kirjanik, Albaania rahvusliku taassünni Rilindja kombëtare väljapaistev tegelane koos oma vendade Sami Frashëri ja Abdyl Frashëriga, usutunnistuselt Bektashi moslem.
| Naim Frashëri | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 25. mai 1846 |
| Surmaaeg |
20. oktoober 1900 (54-aastaselt) İstanbul (Osmanite riik) |
| Autogramm | |
 | |
Elukäik
muudaIsa oli vaesunud bei Përmeti ringkonnast Frashërist. Naim õppis Janinë kreeka gümnaasiumis "Zosimea".
Oli Türgi ametnik Sarandës, Beratis ja Janinës. Aastal 1882 kutsuti ta tööle Konstantinoopolisse, kus ta oli Haridusministeeriumi juures asuva tsensuurikomisjoni liige ja direktor, kellena ta aitas kaasa paljude albaaniakeelsete raamatute väljaandmisele, saades mõnikord mööda minna albaaniakeelsete raamatute ja publikatsioonide keelust. Võttis aktiivselt osa albaanlaste vabadusvõitlusest. Sageli pidi ta oma teostele alla kirjutama nimetähed (N. H., N. H. F. või N. F.), sest need olid Türgi võimude poolt keelatud. Neid tuli Albaaniasse salaja sisse tuua.
Looming
muudaHakkas varakult luuletama. Kirjutas algul pärsia keeles. Kokku kirjutas ta 22 teost: neli türgi keeles, ühe pärsia keeles, kaks kreeka keeles ja 15 albaania keeles.
Kirjutas patriootilisi poeeme ja rahvalikku lüürikat, mis oli algul pärsia luule tugeva mõju all, hiljem ka prantsuse luule mõju all. Ta tõlkis ka mitu Jean de la Fontaine'i valmi.
Poeem "Karjandus ja põllundus" kirjeldab karjuse ja põlluharija tegevust. Vahele on pikitud ülistust Albaania loodusele ja igatsushüüdeid kodumaa järele.
Poeem "Skanderbegi lugu" jutustab Albaania rahvuskangelase Skanderbegi eluloo, põimides vahele fantastilisi episoode.
Tõlkis Homerose "Iliase". Kirjutas didaktilise ja (islami)usulise sisuga kirjutisi.
Frashëril oli suur mõju 19. ja 20. sajandi albaania kirjandusele.
Naim Frashëri nime kannavad orden (selle ordeni on saanud ka ema Teresa) ja kirjastus.
Teosed
muuda- Bagëti e bujqësia ("Karjandus ja põllundus"; Bukarest 1886): patriootiline lüüriline poeem
- O alithis pothos ton skipetaron ("Albaanlaste tõeline soov"; 1886): patriootiline poeem kreeka keeles
- Vjersha ("Luuletused"; 1886): luulekogu
- Luletë e verës ("Suveõied"; 1890): luulekogu (isamaa, mõtte- ja atmastusluule)
- Mësimet ("Õpetused"; 1894): didaktilised kirjutised
- Parajsa dhe fjala fluturake ("Paradiis ja lendsõnad")
- Histori' e Skënderbeut ("Skanderbegi lugu", 1898): peateos, eepiline poeem
- Qerbeleja (1898): poeem maailma loomisest islami järgi ja Karbalā’ lahingust
- Fjalët e qiririt ("Küünla sõnad")
- Gjuha jonë ("Meie keel")
- O Eros ("Oo armastus"): kreekakeelne poeem
- Shqipëri, o jetëgjatë ("Albaania, elagu")
- Tehajylat ("Unistus"; 1885): pärsiakeelne poeem
- Ti, Shqipëri, më jep nder! ("Sina, Albaania, anna mulle au")
- Tradhëtorëtë ("Reeturid")
- Ujku dhe qëngji ("Hunt ja lammas")