Muusad

(Ümber suunatud leheküljelt Muusa)
 See artikkel räägib jumalannadest; ajakirja kohta vaata artiklit Muusa (ajakiri) ja Laura albumi kohta Muusa (Laura Põldvere)

Muusad olid Kreeka mütoloogias kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsjad. Nad olid Zeusi ja mälujumalanna Mnemosyne tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, üheksast muusast rääkis esimesena u 700 eKr. Hesiodos. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale.[viide?]

Frans Florise maal Apollonist muusade õpetajana
Baldassare Peruzzi: Apollon ja muusad tantsuhoos

Muusad nagu kariididki olid Apolloni saatjad. Seetõttu kutsuti Apollonit Musageteseks ehk muusade juhiks. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetada, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad lüürat mängida sama hästi kui Apollon. Laulmises polnud neile üldse võrdset.

Inimest, keda muusad inspireerisid, austati rohkem kui mis tahes preestrit. "Odüsseias" viskusid poeet ja preester mõlemad põlvili Odysseuse ette ja palusid armu. Odysseus tappis kõhklemata preestri, kuid kinkis elu poeedile: Homerose sõnul ei saanud ta surmata inimest, kellele muusad on õpetanud taevalikku kunsti. Antiiksete kirjandusteoste sissejuhatused sisaldasid harilikult pöördumist muusade poole.

Andrea Mantegna tempera: ülal Mars ja Venus, paremal Bellerophon Pegasosega
Apollon muusadega dionüüsial

Muusade templit nimetati kreeka keeles musaion'iks. Sellest tuleb sõna 'muuseum'.[viide?]

Plejaadidega oli seotud neli mäge:

Traakia laulik Thamyris (või Thamyras) kutsus muusad endaga võistlema laulmises ja kitaramängus, soovides võidu korral üht neist endale naiseks. Muusad võitsid ning karistuseks torkasid mehel silmad peast ning võtsid talt laulu- ja kitaramänguande. See on ainus teadaolev müüt, kus muusad on julmad.

Ainus teadaolev muusa laps oli Orpheus, kelle ema oli Kalliope. Orpheuse isaks nimetatakse nii Apollonit, jõejumalat Oiagrost kui ka tundmatut traakia ülikut. Orpheus kasvas üles Traakias.

Legendid muusadest on sageli seotud Traakiaga, kus asuvad muu hulgas Pieros ja Olümpos. Vanad kreeklased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas.

Roomlased samastasid muusad kameenidega. Nende ladinakeelsed nimed olid Erato, Euterpe, Calliope, Clio, Melpomene, Polymnia, Terpsichore, Thalia ja Urania.