Modulaator
Modulaator on sidetehnikas optiliste ja raadiosignaalide saatjas kasutatav seade, mis mõjutab andmesignaaliga (moduleeriv signaal, s(t)) seda signaali edasi kandva valgus- või raadiolaine ühte või mitut parameetrit. Niisugust kandva laine (kandevsignaali, kandja, sC(t)) moduleeriva signaali hetkväärtusega mõjutamist nimetatakse modulatsiooniks.
Harmooniliste (siinuseliste) kandevsignaalide puhul saab vastavalt teostatava modulatsiooni liigile ehk kandva laine moduleeritavale parameetrile modulaatoreid liigitada
järgmiselt:
- amplituudi modulaatorid amplituudmodulatsiooni (AM) tekitamiseks,
- sageduse modulaatorid sagedusmodulatsiooni (FM) tekitamiseks,
- faasi modulaatorid faasimodulatsiooni (PM) tekitamiseks.
Modulaatoreid, kus üheaegselt moduleeritakse sama kandevsignaali omavahel kvadratuurseid komponente, nimetatakse kvadratuurmodulaatoriteks. Need leiavad laialdast kasutamiste kvadratuurse amplituudmodulatsiooni (QAM) tekitamiseks.
Mittesiinuseliste kandevsignaalide puhul kasutatakse samalaadseid modulatsiooni liike, kuid kandevsignaali moduleeritavate parameetrite erinevuse tõttu kasutatakse nende jaoks teisi nimetusi. Näiteks on laialt levinud impulssignaali puhul kasutusel impulsi kestuse modulaatorid, kuid võib olla kasutatud ka impulsi laiusmodulaatorit (PWM).
Kõik modulatsiooni liigid ei pruugi olla võimalikud kõikide kandevsignaalide puhul (näiteks müra tüüpi lairibakandja puhul).
Modulaator võib olla realiseeritud ka seadmes kasutatavate füüsikaliste protsesside kasutamise teel. Näiteks realiseerub analoogmagnetofonides impulsi laiusmodulatsioon salvestatavale helile vastava voolusignaali (andmesignaali) ja temale lisatud (liidetud) suurema eelmagneetimisvoolu (kandva signaali) toimel. See toimub salvestuspea tööpilu ees liikuva magnetkandja töökihi magnetmaterjali magneetumuse hüstereesikõvera (silmuse) kaudu.
Kirjandus
muuda- Modulatsioon – Eesti entsüklopeedia, 6. kd, lk 368