Miguel Ángel Asturias
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2024) |
Miguel Ángel Asturias Rosales (19. oktoober 1899 – 9. juuni 1974) oli Guatemala kirjanik ja diplomaat (Guatemala suursaadik Pariisis[1]). 1967. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.
| Miguel Ángel Asturias | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
19. oktoober 1899 Guatemala |
| Surmaaeg |
9. juuni 1974 (74-aastaselt) Pariis |
| Matmispaik | Père-Lachaise'i kalmistu |
| Autasud | Nobeli kirjandusauhind |
Asturias sündis kohtuniku perekonnas. Ilukirjandust hakkas kirjutama 1920. aastate lõpul Pariisis.[1]
Tema esimene raamat "Leyendas de Guatemala" ('Guatemala legendid') ilmus 1930. aastal. Tema esikromaan "El Señor Presidente" ('härra president') valmis 1933. aastal, kuid trükki jõudis 1946. aastal. Romaan "Hombres de maíz" ('maisiinimesed') 1949 ning aasta hiljem valmis esimene osa Asturiase peateosest, triloogia esimene raamat "Marutuul". Sellele järgnesid "Roheline paavst" (1954) ja "Maetute silmad" (1960). Hiljem ilmusid romaanid "Keegi mulatinaine" (1963) ja "Kevaduim" (1965).[1]
Lisaks romaanidele on ta kirjutanud luulet. Tema esimene suurem luuleraamat ilmus 1949. aastal.[1]
Asturiase jutustus "Nädalalõpp Guatemaalas" (1959) on ilmunud sarjas "Loomingu Raamatukogu".[1]
Teda on tunnustatud ka Lenini rahupreemiaga.[1]