Määvli
Määvli on Hiiumaa valla keskosas asuv küla. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
| Määvli | |
|---|---|
Pindala: 0,49 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 0 (31.12.2021)[2] | |
|
EHAK-i kood: 5298[3] | |
| Koordinaadid: 58° 56′ N, 22° 43′ E | |
  | |
 |
Määvli piirneb läänes Kanapeeksi, põhjas, idas ja lõunas aga Tubala külaga.
Nimi
muudaKohanime märgiti 1564 kujul Memmels, 1725 Membli, 1798 Memli ja 1811 Mewli. Külanime lähtekohaks on peetud sõnu "mägi" ja "väli". Vanemate kirjapanekute m-idega nimekujusid on seletatud üleskirjutamise vigadega.[4]
Loodus
muudaMäävli piirneb idas Nuutri jõega. Küla põhjaosa hõlmab Pihla-Kaibaldi looduskaitseala ja Määvli raba. Määvli idaosa hõlmab Kapasto nõmm.
Määvli alale jääb Nõid-Matsi seljandik.
Elanike arv
muuda2011. aasta rahvaloenduse andmetel Määvli külas elanikke ei olnud.[5] Enne Teist maailmasõda oli Määvlis viis talukohta, kus elas 34 inimest.
2019 elas külas 4 elanikku, [6] kuid 2021. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud. [7]
Talud
muudaMäävli ajaloolised talud 1939 [8]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Kapasto metsavahi | Kogerma |
| 2 | Mäevli-Leemendi | Männamaa |
| 3 | Mäevli-Peetri | Männamaa |
| 4 | Mäevli-Põlluotsa | Põder |
| 5 | Mäevliraba | Singi |
Ajalugu
muudaKüla sai alguse Nõmba küla hajatalust ja kujunes 20. sajandi alguseks külaks, mis kuulus Pühalepa kihelkonna Suuremõisa mõisale. Külana nimetati Määvlit esimest korda 1922, kuid 1939 olid talud Tubala küla all. Kohta esmamainiti 1564, kui Hiiumaa vakuraamatus nimetati Lõpe küla üksjalga Frans i Memmelsit. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni järgi elas asukohal talunik Membli Mart. 1798 nimetati Nõmba külas Memli talu ja 1811 talunikku Mewli Simo Matz, kelle poeg Lemet sai 1835 perekonnanimeks Männamaa, sulasrahvas aga Sirp ja Redda. [9]
10. oktoobril 1939 sõlmitud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt nägi ette Nõukogude Liidu sõjavägede paigutamise ka Hiiumaale ja juba 19. oktoobril algas vägede ülevedu Rohukülast Heltermaale. Üheks ettenähtud asupaigaks oli Määvli küla.
Keset metsi Määvli raba lähedal asunud väikese küla asemele nähti ette sõjaväe õppelaskmiste ja lennuväe pommirünnakute polügoon. 15. juulil 1940 puhkes polügoonil metsatulekahju, mis haaras rohkem kui 30 km² ja ähvardas ka Kärdla linna. Et tuli möllas külast allatuule, jäid Määvli hooned siiski alles.
Natsi-Saksamaa võimud võimaldasid elanikel tagasi koju pöörduda, kuid nõukogude võimu taastamisel aeti enamik elanikke külast minema. Määvli külla viival teel Nõmmevärava lähistel võttis venelaste saabumisel 8. augustil 1945 endalt revolvrilasuga elu metsaülem Joosep-Oskar Hüsse, Tartu Ülikooli 1933. aastal lõpetanud metsamees. Oma alla laotas ta Eesti lipu.[viide?] Alates viimase elaniku Mihkel Männamaa surmast 1963 ei elatud Määvlis pea pool sajandit.
Tänaseks on Määvli küla ajaloolised hooned lagunenud. 1997 taastati Määvli iseseisva külana, kuigi sel ajal ei seal elanud ainsatki inimest.
Rahvapärimuse järgi põletati Määvlis asuval sooseljandikul Pandjast pärit nõid Mats.
Taristu
muudaKüla keskosa läbib Määvli–Tubala tee.
Kultuur
muudaMäävli küla veskiasemel avati 10. juunil 2001 president Lennart Meri juuresolekul mälestusmärk ja mälestustahvel neile, kes andsid elu ja tervise Eesti vabaduse eest. Mälestustahvel on pühendatud samuti Määvli külale ja teistele küladele ja taludele, mis jäid sõjategevuse ajal ja järel tühjaks. [10] [11]
Viited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 6.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Määvli" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Määvli. Statistikaameti kaardirakendus. Asulate rahvaarv soo ja 3 peamise vanuserühma järgi - Mehed ja naised, Vanuserühmad kokku (Asustusüksus).
- ↑ 2021. aasta rahvaloendus RL21003: RAHVASTIK, 31. DETSEMBER 2021 | Aasta, Sugu, Elukoht ning Vanus. Statistikaamet. Vaadatud 17. juuni 2022 kl 17
- ↑ Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a
- ↑ Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-198; 1835
- ↑ Anu Pallas: "Sõjas kannatasid ka külad." Hiiu Leht. 14. juuni 2001
- ↑ "Hiiumaa 1941." Hiiumaa Militaarajalooselts 2014.
Kirjandus
muuda- Taavi Männamaa: Minu Määvli. Hiiu Leht. 14. märts–august 2017.