Konfessioon
Ladinakeelsest sõnast confessio (tunnistus, ülestunnistus, ka süü ülestunnistus ja hilisemas ajaloos patutunnistus ehk piht) tuletatud nimisõnaga tähistatakse tänapäeval kuulumist mõne kiriku (luterliku, ortodoksi, katoliku, reformeeritud jne), denominatsiooni või koguduste liidu liikmete hulka. Selle sõna vanakiriklik algne tähendus pani olulise rõhu usu tunnistamisele. Oma usust avaliku tunnistuse andmise ja tõendamise jaoks kasutatud kreekakeelne sõna martyreō oli sarnane ladinakeelse confessio tähendusega. Kuna usu tunnistamine võis viia usukannatuseni ning kuni surmani välja, tähistati surmaga lõppenud usu tunnistamist kreekakeelsest sõnast tuletatuna martüüriumiga. Paralleelselt sellega hakati vajadusel surmanuhtluseks valmis usu tunnistajaid kutsuma ladinakeelse sõnaga Confessores.
Reformatsiooni ajal ja sellest alates hakati sõnaga Confessio tähistama usulausete ja õpetuste kokkuvõtet. Nii kannab luterlik Augsburgi usutunnistus aastast 1530 pealkirja Confessio Augustana. Šveitsi reformaatorite tööna kirjutati usutunnistuslikud dokumendid Confessio Helvetica prior (1536) ja Confessio Helvetica posterior (1562) ning sellest alates ilmus uute usutunnistuslike osaduskondade erinevaid usuliste põhijoonte kokkuvõtteid, mille tulemusena hakati erinevaid usukogukondi nimetama konfessioonideks, mis saavutas oma kõrgpunkti 19. sajandil. Tänapäeval mõistetaksegi konfessioonidena rohkem või vähem organiseerunud ning ühtseid usutunnistuslikke õpetuslauseid järgivaid kirikuid, usulisi ühendusi ja denominatsioone.
Konfessioonidel on peale õpetuslike kokkulepete ka sisemist elu korraldavad kirjutatud ja kirjutamata mentaliteedi markerid ja praktikad (amet, liturgia, sakramendid, pühadering jne), mis kokku kujundavad konfessionaalse identiteedi. Pikema aja jooksul kujuneb ka teadlikkus oma konfessiooni ajaloost. Sarnaseid õpetusaluseid tunnistavad konfessioonid moodustavad vahel ka konsultatiivseid liitusid ja ühiseid eesmärke teenivaid tööorganeid nagu Eesti Kirikute Nõukogu (EKN), Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) jt.