Kiirjas mänd
Kiirjas mänd (Pinus radiata) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Puu esmaavastaja on iiri botaanik Thomas Coulter (1793–1843), kes leidis kiirjad männid 1830. aastal Ameerika Ühendriikide California osariigist.[3]
| Kiirjas mänd | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae |
| Perekond |
Mänd Pinus |
| Liik |
Kiirjas mänd |
| Binaarne nimetus | |
|
Pinus radiata D. Don (1836) | |
 Levila kaart: Pinus radiata var. radiata Pinus radiata var. binata | |
| Sünonüümid | |
| |
Kiirja männi looduslik levila on Põhja-Ameerika lääneosas üsna väike ja killustunud. Samal ajal kasvatatakse liiki puidu saamiseks laialdaselt Uus-Meremaal, Austraalias, LAV-is, Tšiilis, Hispaanias ja Briti saartel.[4]
Teisendid
muuda |
Kiirjal männil eristatakse kahte teisendit:[1]
- Pinus radiata var. radiata ehk tüüpteisend kasvab kolmes väikses ja eraldatud populatsioonis Californias, Vaikse ookeani rannikupiirkonnas;
- Pinus radiata var. binata kasvab Mehhikole kuuluvatel Guadalupe ja Cedrose saarel.
Botaanilised tunnused
muuda
Kiirjas mänd on lühiealine okaspuu, maksimaalne eluiga küündib 80–90 aastani.[4]
Puu kasvab looduslikus levilas 15–30 m, kultiveerituna ka üle 60 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt 30–90, kultiveerituna ka kuni 258 cm. Tüve koor on hall kuni punakaspruun, plaatjas, sügavate pikivagudega, mille põhjad on punased.[5]
Juurestik võib liivases pinnases ulatuda 2,0 m sügavusele[6]. Puud ankurdavad juured kasvavad peamiselt kuni 0,6 m sügavusel (ka sügavamates muldades). Täiskasvanud männi lateraalselt arenevad külgjuured võivad ulatuda puust 9–12 m kaugusele.[3]
Pungad on munaja kuni munajassilindrilise kujuga, punakaspruunid, umbes 1,5 cm pikkused, vaigused. Noored võrsed on saledad, punakaspruunid, vananedes muutuvad hallikaks. Okkad on tüüpteisendil kolmekaupa ja var. binata-l kahekaupa kimbus, 8–15 (20) cm pikkused, sirged, veidi keerdunud, kollakasrohelised, püsivad võrsetel 3–4 aastat.[5]
Isasõisikud on ellipsoidse-silinderja kujuga, 10–15 mm pikad, oranžikaspruunid. Käbid on enamasti vaiguga suletud ja püsivad puul 6–20 aastat, tüüpteisendil tavaliselt mittesümmeetrilised, var. binata-l sümmeetrilised, 7–15 cm pikkused, kollakaspruunid. Seemned on tumepruunid, kest on umbes 6 mm, tiivake 20–30 mm pikkune.[5] 1000 seemne mass on keskmiselt 28,6–43,5 g[7].
Levila ja ökoloogia
muudaKiirjas mänd kasvab looduslikult viies hajutatud populatsioonis, millest kolm asuvad mandril (California osariigis) ja kaks saartel (Guadalupe ja Cedros). Año Nuevo ja Monterey populatsioonid asuvad üksteisest 48 km kaugusel ning Monterey ja Cambria populatsioone lahutab 105 km. Guadalupe saar asub Cambria populatsioonist 740 ja Cedrose saar 908 km kaugusel. Mandril asuvad populatsioonid kasvavad ookeanist peamiselt kuni 11 km kaugusel. Kuigi mandril kasvavad männid erinevad morfoloogiliselt saartel kasvavatest mändidest, näitavad geneetilised uuringud nende omavahelist lähedast sugulust.[3]
Kliima
muudaPõhiteisendi levila kliima on tugevalt mõjutatud Vaikse ookeani lähedusest, mille külm California hoovus tõstab rannikupiirkonnas õhuniiskust ja tekitab suveperioodil tihti udu. Näiteks Monterey piirkonnas on juulis minimaalne suhteline õhuniiskus 60–70% ja vähemalt kolmandikul aasta ööpäevadest esineb udu.[3]
| Piirkond | Kasvukoha kõrgus, m | Populatsiooni pindala, ha | Aasta keskmine sademete hulk, mm |
|---|---|---|---|
| Año Nuevo | 10–33 | 600 | 890 |
| Monterey | 10–440 | 2800 | 400 |
| Cambria | 10–200 | 900 | 500 |
| Guadalupe | 400–1200 | –* | 350** |
| Cedros | 380–640 | 130 | 350** |
| * 2002. aasta ekspeditsiooni ajal loendati umbes 220 vana puud; ** suurus on hinnanguline, kuna täpsed mõõtmisandmed puuduvad. | |||
Temperatuuride erinevused pole tavaliselt kuigi suured. Talve kõige külmema kuu keskmine temperatuur on vahemikus 9...11 °C ja suve kõige soojemal kuul 16...18 °C. Minimaalsed temperatuurid võivad talvel langeda kuni –5° ja maksimaalsed suvel tõusta kuni 41 °C. Külmavaba perioodi pikkus aastas on umbes 300 ööpäeva.[3]
Aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 380...890 mm ja võib aastate lõikes varieeruda märkimisväärselt. Detsembrist märtsini esineb sademeid 300...510 mm, ülejäänud kuude ajal aga vähem kui 50 mm kuus. Vihma ei esine tavaliselt juulist augustini ning puud koguvad sel ajal niiskust udust. Looduslikus levilas lund ei esine.[3]
Guadalupel ja Cedrosel esineb tõenäoliselt vähem sademeid ning temperatuuride kõikumised on mõnevõrra suuremad. Udu on saarel kasvavate kiirja männi populatsioonide jaoks väga olulise tähtsusega ning sellepärast kasvavad nad eelkõige udurikastel mäeseljandikel ja pealttuule nõlvadel, harvem niisketes ja sügavamates kanjonites.[3]
Kasvupinnas
muudaTüüpteisendi populatsioonid kasvavad valdavalt meresetetest moodustunud kasvupinnastel. Año Nuevo piirkonna kasvupinnase muldade lähtekivimiteks on savikilt ja liivakivi, Montereys neile lisaks graniit ning Cambrias lubjakivi, liivakivi, ränikivi ja kilt. Tüüpteisendi populatsioonide kasvupinnased on tihti sügavamad liivmullad, mis on hästi vett läbilaskvate omadustega vähemalt savikihini (paikneb 50–85 cm sügavusel). Mullad on tavaliselt happelise või väga happelise reaktsiooniga. Savi peal lasuv niiske ja happeline mullahorisont soodustab mükoriisa levikut. Savikiht hoiab kinni ka talviseid sademeid, mida männid kasvuperioodil hädasti vajavad.[3]
Kiirja männi metsad
muuda
Tüüpteisendi metsad mandril
muudaAño Nuevo piirkonnas on tänu sagedastele metsapõlengutele kiirja männi puistud mõnevõrra suurenenud. Ilma põlengute abita tõrjuks pikaealine ja kõrgem ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) piirkonniti madalamakasvulise kiirja männi pikapeale välja. Populatsioonis kasvab kiirjas mänd kohati tihedas puhaspuistus, milles on 370–740 puud/ha. Keskmise kõrgusega nõlvadel kasvab kiirjas mänd koos rohelise ebatsuugaga. Ülemistel ja kuivematel nõlvadel koos naastulise männiga (Pinus attenuata) ja vähem esineva kollase männi tüüpteisendiga (Pinus ponderosa var. ponderosa), seda eriti õhukestel ja kivistel muldadel. Madalamatel nõlvadel on kaasliikidest esindatud ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) ja harva Menziesi maasikapuu (Arbutus menziesii). Alusmetsas esineb puudest valdavalt teravatõruline tamm (Quercus agrifolia).[3]
Monterey piirkonnas on kaaspuuliikidest esindatud teravatõruline tamm, suureviljaline küpress (Cupressus macrocarpa), Goweni küpress (Cupressus goveniana) ja piiskopimänd (Pinus muricata). Cambrias on kaaspuuliikidest esindatud vaid teravatõruline tamm, alusmetsa põhiliik, mis kasvab harva kõrgemaks kui 9 m.[3]
Saartel kasvava teisendi var. binata metsad
muudaGuadalupe saare populatsioon
muudaGuadalupe kiirja männi metsad on viimase paarisaja aasta jooksul drastiliselt vähenenud. 19. sajandi alguses saare loodeosas hästi kasvanud metsad on peaaegu hävinud saarele toodud kodukitse tõttu, kes seal hästi paljunes ning muutis oluliselt kogu saare ökosüsteemi. 2002. aastal loendati saarel vaid 220 vana mändi. Juurdekasv puudus, kuna kitsed sõid need lihtsalt ära. Paljakssöödud aladel esineb ka pinnase erosiooni. Viimasel aastakümnel on Mehhiko keskvõim tänu fondide abile metsade päästmisele asunud. Kõigepealt eraldati 2001. aastal olemasolevad puud taradega ning 2005. aastal viidi saarelt minema peaaegu kõik kitsed. Tulemused on paljutõotavad, kuna paarisajale vanale puule on 2005. aastaks lisandunud tublisti üle 2000 noore seemiku[8]. Kaaspuuliikidest kasvab kiirja männiga lähisaarte endeemne tammeliik Quercus tomentella, söödav brahheapalm (Brahea edulis) ja antilli küpress (Cupressus guadalupensis ssp. guadalupensis).[7]
Cedrose saare männikud
muudaCedrose saare männikud on jagunenud peamiselt kahe populatsiooni vahel, mis asuvad saare põhja- ja keskosas ning neid eraldab umbes 14 km. Saare keskosa populatsioon on umbes kaks korda väiksem põhjapoolsest. Kiirja männi metsad on viimaste aastakümnete jooksul püsinud stabiilselt 130 ha suurusel territooriumil ning nende peamiseks leviku piirajaks on piisava niiskuse puudumine madalamatel kõrgustel. Männikud on valdavalt tihedad ja üheealised, mis viitab metsapõlengute esinemisele saarel. Kiirja männi põhiline kaaspuuliik Cedrosel on piiskopimänd (Pinus muricata).[7]
Kiirjas mänd toiduallikana
muudaKiirja männi seemned on olulisel kohal järgmistele lindude ja väikeloomade toidulaual: võsa-sininäär (Aphelocoma californica), tutt-sininäär (Cyanocitta stelleri), ameerika vares (Corvus brachyrhynchos), helehamstrik (Peromyscus), vöötoravad ja suslikud.[3]
Kitsed, mustsaba-hirv (Odocoileus hemionus) ja urson (Erethizon dorsatum) toituvad kiirja männi võrsetest, urson lisaks ka täiskasvanud männi floeemist.[4]
Paljunemine
muudaKiirjas mänd on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Looduslikus levilas toimub tolmlemine veebruaris-märtsis. Puud hakkavad viljuma juba 5–10 aasta vanuselt. Märkimisväärselt esineb puudel käbisid siiski hiljem, valgusküllases kasvukohas 15–20 aasta vanuselt, puistus aga oluliselt hiljem. Käbid valmivad tolmlemisele järgneva aasta sügisel ja avanevad esimestel soojadel päevadel talve lõpus või kevade alguses. Ühes käbis on 120–200 seemet.[3]
Käbid jäävad puudele mitmeks aastaks ning avanevad ja sulguvad mitmeid kordi, sõltuvalt õhu temperatuurist ja niiskusest. Kuna enamasti on loodusliku levila kliima jahe ja niiske, siis avanevad käbid ebakorrapäraselt ja lühikest aega, mistõttu seemned eralduvad mitme aasta jooksul. Kuival ja kuumal suvel või metsapõlengute ajal eralduvad korraga aastate jooksul valminud seemned, mistõttu taastuvad kiirja männi metsad põlengute järel üsna kiiresti. Seemnete levitajaks on peamiselt tuul ning nendest toituvad linnud ja närilised.[3]
Seemnetest tärganud tõusmed kasvavad kõige paremini täisvalguses ja esimese kasvuperioodi lõpus võib nende pikkus ulatuda 30–56 cm. Pungad avanevad puul juba veebruaris ning kasv kestab kuni septembrini. Sügisel piirab kasvu piisava niiskuse puudumine. Viieaastased puud võivad soodsates tingimustes kasvada kuni 6 m kõrguseks (tüve läbimõõt 6,6 cm).[3]
Haigused ja kahjurid
muudaViimastel aastatel on tüüpteisendi populatsioonides olulist kahju tekitanud seenhaigus, mida põhjustab seen Fusarium circinatum. Seen on pärit Mehhikost ning ta kahjustab männiliike ja harilikku ebatsuugat. Kiirjas mänd on sellele haigusele väga vastuvõtlik, Californias on ta mõnes piirkonnas põhjustanud kuni 80% mändide hukkumist. Lõuna-Aafrika metsakultuurides on registreeritud ka mändide hukkumist 100% ulatuses.[9] Seenhaigustest kahjustavad oluliselt kiirja männi mandril kasvavad nooremaid puid Peridermium harknessii ja Peridermium cerebroides. Samuti on laiemalt levinud juurepessu põhjustav seen Heterobasidion annosum. Parasiittaim Arceuthobium occidentale on levinud Monterey ja Cambria populatsioonides ning võib nakatada mände igas vanuses. Üraskitest kahjustavad kiirja männi looduslikke populatsioone kõige enam Ips mexicanus, Ips plastographus, Ips confusus ja Dendroctonus valens.[3]
Kasutamine
muuda| Omadus | Väärtus | Ühik |
|---|---|---|
| Tihedus, õhukuiv puit* | 470 | kg/m3 |
| Erikaal, õhukuiv puit* | 0,42 | - |
| Kõvadus ristikiudu, õhukuiv puit* | 3300 | N |
| Elastsusmoodul, värske puit / õhukuiv puit* | 8100 / 10200 | MPa |
| Paindetugevus, värske puit / õhukuiv puit* | 42,1 / 80,7 | MPa |
| Survetugevus, (õhukuiv puit*) pikikiudu | 41,9 | MPa |
| Nihketugevus, õhukuiv puit* | 11,0 | MPa |
| Ruumala vähenemine kuivamisel, ahjukuiv puit** | 10,7 | % |
| * – niiskusesisaldus 12%; ** – niiskusesisaldus 0%. | ||
Kiirjas mänd kuulub maailmas kõige enam kultiveeritud okaspuuliikide hulka. Seda tänu väga kiirele kasvule, varasele raieküpsusele ja puidu heale kvaliteedile. Puidu saamiseks kasvatatakse teda peamiselt Uus-Meremaal, Austraalias, Tšiilis, Hispaanias, Lõuna-Aafrika Vabariigis jm. Kultiveeritud metsade kogupindala on suurem kui 4 miljonit ha.[7]
Uus-Meremaal on kiirjas mänd eriti hästi kohastunud ja annab kultiveerimisel väga häid tulemusi. Puidu juurdekasv aastas on keskmiselt 25 m3/ha (Tšiilis 22, Austraalias 16, USA-s 12). Keskmine raievanus on 27–28 aastat.[12] Puit on kerge ja pehme. USA-s kasvavad kiirjad männid ei oma vähese leviku tõttu erilist majanduslikku väärtust ning seda kasutatakse peamiselt küttepuudena. Mujal maailmas kasutatakse metsakultuurides kasvatatud kiirja männi puitu ehituskonstruktsioonides, põrandalaudade, mööbli, muude puusepatööde, vineeri, paberi jm valmistamisel.[4] USA lääneosa rannikupiirkonnas kasutatakse teda laialdaselt maastike haljastamisel ning kasvatatakse ka jõulupuude kasvandustes.[3]
 |
 |
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Conifer database: "Pinus radiata"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 13.07.2010.
- ↑ Farjon, A. (2013). Pinus radiata. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 3,15 "Monterey pine". www.na.fs.fed.us (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 5.03.2010. Vaadatud 14.07.2010.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Pinus radiata". www.fs.fed.us (inglise). Vaadatud 14.07.2010.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Pinus radiata". www.conifers.org (inglise). Vaadatud 14.07.2010.
- ↑ J. Canadell, R. B. Jackson, J. B. Ehleringer, H. A. Mooney, O. E. Sala and E.-D. Schulze. "Maximum rooting depth of vegetation types at the global scale". Springer Berlin / Heidelberg, 1996. ISSN 0029-8549.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Deborah L. Rogers (2002). "In situ genetic conservation of Monterey pine (Pinus radiata D. Don): Information and recommendations" (PDF). www.grcp.ucdavis.edu (inglise). USA: Genetic Resources Conservation Program, University of California. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10.06.2010. Vaadatud 14.07.2010.
- ↑ "MEXICO, Guadalupe Island - November 2002. Maintenance of goat exclosure fences". www.seacology.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 26.12.2004. Vaadatud 14.07.2010.
- ↑ "Report on the interception of Fusarium circinatum (Pitch Canker) on imported seedlings of Douglas fir (Pseudotsuga menziesii)". www.biosecurity.govt.nz (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.05.2010. Vaadatud 15.07.2010.
- ↑ Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka (2010). "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood" (PDF). www.fpl.fs.fed.us (inglise). Forest Products Laboratory. Vaadatud 15.07.2010.
- ↑ David E. Kretschmann (2010). "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood" (PDF). www.fpl.fs.fed.us (inglise). Forest Products Laboratory. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11.10.2010. Vaadatud 15.07.2010.
- ↑ "Radiata Pine - The Future Wood" (PDF). www.globalregister.co.nz (inglise). Vaadatud 15.07.2010.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kiirjas mänd |