Keila raudteejaam

Keila raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Keila linnas. Peatuskoht asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 26,1 km kaugusel Balti jaamast.

Keila raudteejaam
Keila jaama peahoone
Asukoht	Jaama tänav 1a, Keila
Koordinaadid	59° 18′ 21,8″ N, 24° 24′ 57,3″ E
Omanik	AS Eesti Raudtee
Platvormid	2
Rööpapaaride arv	5
Avatud	1870

Peale Keilat jaguneb raudtee kaheks. Keila–Turba raudtee (kuni 2004. aastani Keila–Haapsalu raudtee) suundub Turbasse, mille suunas esimene peatus reisirongidel on Kulna. 1870. aastal valminud Keila–Paldiski raudtee suundub Paldiski poole, mille esimene peatus reisirongidel on Niitvälja. Paldiski raudtee läbib ka Klooga alevikku, kust eraldub omakorda Klooga–Kloogaranna raudteelõik..

Keila jaamas asub kaks madalat 550 mm kõrgust perrooni, millest üks on 162 m pikkune (I tee äärne) ning teine 150 m pikkune (II ja III tee vahel). Peatuses peatuvad kõik Elroni Tallinnast Keilasse (lõpp-peatus), Paldiskisse, Turbasse ja Klooga-randa sõitvad elektrirongid. Piletihinnalt kuulub jaam III tsooni.

Keila jaamas asub praeguseks kokku 5 rööpapaari ja 18 pööret, lisaks kulgeb jaamast harutee tööstusterritooriumile kauba laadimiseks.

Ajalugu

Keila raudteejaam aastal 1931

Keila jaam nõukogude ajal

Keila raudteejaam rajati 1870. aastal seoses laiarööpmelise (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega. Raudtee tulek elavdas oluliselt Keila majanduselu ja soodustas elanikkonna kasvu.

1905. aastal valmis Keila–Haapsalu raudtee ning Keilast sai sõlmjaam.

19. juulil 1958 avati liikluseks 15,7 km pikkune Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteeliin ning Keila sai elektrirongi ühenduse.

Aastatel 2019–2020 läbis Keila raudteejaam põhjaliku uuenduskuuri, mille käigus rekonstrueeriti täielikult jaama teed, pöörangud ja liiklusjuhtimissüsteem.

Jaama peahoone

Keila jaama peahoone valmis koos raudteega 1870. aastal, see oli praegusest väiksem, jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi Jamburgi raudteejaama eeskujul. Jaamahoone juurdeehitus ja uus, kivist veetorn valmisid 1926. aastal. Sellisel kujul on hoonestus säilinud suhteliselt autentsena tänaseni. Kahekorruseline puuhoone ehitati Balti raudtee IV klassi jaama tüüpprojekti järgi sarnaselt Paldiski, Aegviidu, Kabala jmt jaamahoonetega. Neid hooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. 1990. aastate lõpus jäi jaamahoone kasutuseta tühjalt seisma ja seda ohustas hävimine. 1998. aastal andis Eesti Raudtee hoone üle Keila linnale. 2005. aastal alustas Keila Linnavalitsus hoone restaureerimist, millega jõuti lõpule 2007. aastal, kui seal avas uksed Keila linna ajaloolist nime kandev kohvik Kegel.

Pildid

• 
  Jaamateed 2011
• 
  Elektritsentralisatsiooni post
• 
  Veetorn
• 
  Kaubaladu
• 
  Ait
• 
  Elamu
• 
  Kelder
• 
  Auruvedurite veevõtu kraan
• 
  Jaamahoone 1999. aastal
• 
  Keila jaam ja perroonid
• 
  Keila jaamahoone
• 
  Elroni Stadler Flirt tüüpi rong Keila jaamas

Vaata ka

• Balti raudtee
• Raudteetransport
• Tallinna–Keila raudteelõik

Välislingid

• Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
• KEGEL - restoran Keila raudteejaamas
• Keila raudteejaam • XX sajandi arhitektuur • Kultuurimälestiste riiklik register
• Manööverdusi; Harju Elu : Harjumaa ajaleht, nr. 90, 2 august 1986 (DIGAR)
• Keila raudteejaama ümbrus muutub tundmatuseni; Maaleht, 29.04.2016
• Keila raudteejaama taha püstitati linna kell; Harju Elu, 24.05.2019
• Raudtee ja jaamahoone suur juubel; Keila Leht, nr. 40, 06.11.2020 (DIGAR)

Eelnev peatus	Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel	Järgnev peatus
Valingu	Keila	Riisipere poole:
		Kulna
		Paldiski poole:
		Niitvälja