Kaitstavad looduse üksikobjektid Hiiumaal

2002. aasta seisuga kaitstakse Hiiu maakonnas 43 looduse üksikobjekti.

Maastiku üksikelemendid

1. Kurisoo auk
2. Kurisu neeluauk

Põlispuud

1. Heistesoo lepp
2. Jaaksoni tamm
3. Kandlemänd
4. Leetselja kadakad
5. Mihkli põhjatamm
6. Mihkli sanglepp
7. Mänspäe pihlakas
8. Nasva kadakad
9. Putkaste jugapuud
10. Sülluste must mänd
11. Tareste sanglepad
12. Tärkma ohvritamm
13. Vaemla hõbevaher
14. Vaemla mägivaher
15. Veski jugapuud
16. Ülendi ohvripärn

Rändrahnud

1. Antu kivi
2. Heilu rändrahn
3. Helmerseni kivikülv
4. Hiiessaare silmakivi
5. Härjakivi
6. Kukka kivi
7. Kukka põllukivi
8. Kuradikivi
9. Kõpu suurkivi
10. Kärdla rannakivi
11. Murro rändrahn
12. Mägipe rändrahn
13. Nõrgakivi
14. Palade rändrahn
15. Paluküla rändrahn
16. Paluküla kolm rahnu
17. Põlise leppe kivid
18. Põrgukivi
19. Suurikpõllu suur kivi
20. Tahkuna hiidrahn
21. Teomeeste leivalaud
22. Tubala rändrahn
23. Ungrukivi
24. Unikivi
25. Vanapaganakivi

Ajalugu

Esimesed 12 looduse üksikobjekti võeti Hiiumaal kaitse alla 1959: 11 suurimat rändrahnu ning Ülendi ohvripärn. Enamik kaitsealustest loodusobjektidest võeti kaitse alla 1961 ning 3 viimast 1973.

Kavas on kaitse alla võtta veel 16 põlispuud: Hellamaa künnapuu, Kaleste pooppuud, Kiduspäe jalakas, Kõpu mänd, Nasva leinalepad, Niidi saar, Viita kadakas jt.

Kaitsevöönd

Kaitsealuseid maastiku üksikobjekte ümbritseb kaitsevöönd, mille suurus on üldjuhul igas suunas 50 meetrit, kuid seda võib ka vähendada, näiteks kui maantee lähemalt läbi läheb. Kaitsevööndis tohivad inimesed liikuda koidust ehani. Kinnisasja omanik tohib taotleda külastamismaksu kehtestamist ja kui objekt asub ehitise õues, siis tohib kehtestada külastamise korra. Samas peab ta hoolitsema kaitstava objekti ja selle ümbruse korrashoiu eest.