Kaagvere mõis

See artikkel on Võnnu kihelkonna mõisast; Kanepi kihelkonna Kooraste kõrvalmõisa kohta vaata artiklit Kaagri mõis.

Kaagvere mõis (saksa keeles Kawershof) oli mõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisasüda Kastre valda Pupe külla.

Ajalugu

Esmateade mõisa kohta pärineb aastast 1544 (Fyfhusen, hiljem Kawershof). Mõis kuulus perekond Kawerile, kelle järgi sai mõis saksakeelse nime^[1]. 1544. aastast oli mõisa omanik toomfoogt Peter Stackelberg, kes pärandas mõisa oma pojale Reinhold Stackelbergile. Poola kuningas (1576–1586) Stefan Batory andis mõisa Tartu kodanikule Berend Mestmannile ja pärast tema surma Ewert Unferfehrtile. 1601. aastal sai Kaagvere mõisa omandiõiguse Christian Allfeldt. Tema järel valdas mõisa Johann Wolter von Plettenberg (suri pärast 1651) ja seejärel tema teener Joachim Simonsson. Viimase valduses oli mõis kuni 1627. aastani.

1645. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina omandiõiguse Fromhold von Tiesenhausenile. 1726. aastal müüs tema pojapoeg mõisa Võnnu Jakobi koguduse pastorile Johann Svenskele (Swenske) (u 1675−1727), kelle pärijad pantisid 1786. aastal mõisa krahv Johann Gottlieb von Münnichile (1740−1813), kes sai 1797. aastal mõisa omanikuks^[2].

1815. aastal omandas tema tütar vabaproua Marie Ernestine von Nolcken (1768−1845) Mooste, Luunja ja Kaagvere mõisa. Nolckenite suguvõsa omandusse jäi mõis kuni võõrandamiseni. Viimane omanik enne võõrandamist oli vabahärra Eduard Georg von Nolcken (1875−1941).

Mõisate riigistamise järel anti Kaagvere mõisa hooned 1920. aastal Tartu linnale. 1920. aastal tehti Kaagvere mõisahoonesse emade ja rinnalaste kodu^[3], 1926. aastast oli seal Kaagvere lastekodu^[4]. 1941. aastal, teine maailmasõda hävis Kaagvere mõisahäärber pommirünnakutes, 1957. aastal ehitati mõisahoone vundamendile uus külgtiibadega maja lastekodule.

Vaade Kaagverele

1965. aastal hakkas hoonestuses tööle Erikutsekool nr 34, mis andis üldharidust ning õpetas õmblemist ja köögiviljakasvatust käitumishälvetega tüdrukutele^[5]. Eesti taasiseseisvumise järel nimetati õppeasutus ümber Kaagvere erikooliks. 2015. aastal moodustati mitme erikooli (sh Kaagvere erikooli) baasil Maarjamaa Hariduskolleegium.^[6]

Mõisaansambel

Kaagvere mõisa teenijatemaja
Kaagvere mõisa õllekoda
Kaagvere mõisa valitsejamaja
Kaagvere mõisa kasvuhoone
Mõisa endine kuivati
Kaagvere mõisa piirdemüürid
Kaagvere mõisa aednikumaja
Kaagvere mõisa kelder

Viited

↑ Kaagvere mõis, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1383
↑ Kaagvere mõis (Võnnu khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
↑ Tartu linna waestehoolekandest ning emade- ja lastekaitsest läinud aastal., Päewaleht, nr. 125, 11 mai 1924
↑ Päev Kaagvere lastekodus (1937), Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 114, 1/5
↑ Kaagverre kerkib erikooli linnak, Tartu Postimees, 10. veebruar 2014
↑ Tapa erikoolist sai Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe keskus, 4. september 2015 (vaadatud 21.06.2017)

Välislingid

Kaagvere mõis (Võnnu khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Kirjandus

Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 25-7.
Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 104-7.

[1] Kaagvere mõis, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1383

[2] Kaagvere mõis (Võnnu khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[3] Tartu linna waestehoolekandest ning emade- ja lastekaitsest läinud aastal., Päewaleht, nr. 125, 11 mai 1924

[4] Päev Kaagvere lastekodus (1937), Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 114, 1/5

[5] Kaagverre kerkib erikooli linnak, Tartu Postimees, 10. veebruar 2014

[virumaateataja.ee-6] Tapa erikoolist sai Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe keskus, 4. september 2015 (vaadatud 21.06.2017)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]