Jahipark on suur maa-ala, kus peetakse metsloomadele spordi eesmärgil, kontrollitud viisil metsloomadele jahti. Ajal, kui jahipidamine on keelatud, käsitletakse jahiparki looduskaitsealana.[viide?] Jahipargi keskmeks on peamiselt loomad (fauna).

Kaelkirjaku ja ninasarviku kohtumine (Namiibia)
Kahvripühvel Makalali jahipargis Aafrikas

Paljud jahipargid asuvad Aafrikas.[1] [2] Enamik neist on üldsusele avatud ja seal korraldatakse vaatlussafareid. Ajalooliselt tuntuim sihtmärk on niinimetatud Suur Viisik: ninasarvikud (sh valged ja mustad ninasarvikud), elevandid, kahvripühvlid, leopardid ja lõvid.

Jahipargi ökosüsteemid[3] on looduskaitse all. Ürgloodus aitab luua loomadele soodsaid kasvu- ja paljunemistingimusi, et arvukus saaks kasvada loomulikul viisil.

Jahiparkides leidub mitmesuguseid ökosüsteeme alates oruvõsastikest, savannide, jõeäärsetest metsadest kuni akaatsiametsadeni. Sellised kooslused on kohalikele looma- ja linnuliikidele mitmekesiseks elupaigaks.

Looduskaitse

muuda

Eluslooduse kaitse on enamikule Aafrika riikidest kulukas ettevõtmine.[4] Looduskaitse on keeruline teema, eriti poliitiliselt ja majanduslikult ebastabiilsetes piirkondades. Trofeeküttimine võib olla jätkusuutlik sissetulekuallikas, kui seda korraldatakse vastutustundlikult, kaasates kogukonda. Jahipidamiseks kasutatava maa majandamine nõuab pikaajalist planeerimist ja investeeringuid, et säilitada eluslooduse mitmekesisust ja tagada jahipidamise kvaliteeti. Jahikontsessioonide lühiajalised rendilepingud võivad põhjustada ebakindlust majandustegevuses, vähendades investeeringuid ja seeläbi kahjustades ka looduskaitsjate tegevust.[4]

 
Jõgi Madikwe jahipargis

Kogukonnapõhine looduskaitse on paljudele Aafrika riikidele oluline, kuna see võimaldab inimestel teenida majanduslikku tulu elusloodusest, mis omakorda stimuleerib looduskaitsjate tegevust. Näiteks Sambia valitsus on loonud looduskaitse fondi, et toetada jahindustegevusest saadavate vahendite õiglast jaotamist. Selline teguviis aitab kaasa nii eluslooduse kaitsele kui ka kogukonna arengule, luues süsteemi, kus looduskaitse ja majanduslik heaolu käivad käsikäes.

Eetilised probleemid

muuda
 
Isane lõvi (Kgalagad, 2012)

Ulukijahile[5] on kehtestatud ranged piirangud üle terve Aafrika, kuna mõned selle hulka kuuluvatest tegevustest, näiteks konsvereeritud jaht, noorte või ohustatud loomade jaht, laskmine liikuvatest sõidukitest, prožektorite või koerte kasutamine tekitavad eetilisi probleeme.

Viited

muuda
  1. Pitman, R. T.; Fattebert, J.; Williams, S. T.; Williams, K. S.; Hill, R. A.; Hunter, L. T. B.; Slotow, R.; Balme, G. A. (26. juuli 2016). "The conservation costs of game ranching". Conservation Letters (inglise). 10 (4). DOI:10.1111/conl.12276.
  2. Meeras, Liisa (2010). "MAAILMA TURISMIGEOGRAAFIA (AMEERIKA, AASIA, AAFRIKA)". Lk 21. Vaadatud 13.05.2024.
  3. "Elurikkus. Ökosüsteemid — Euroopa Keskkonnaagentuur". www.eea.europa.eu. Vaadatud 13. mail 2024.
  4. 4,0 4,1 Crosmary, W.‐G.; Côté, S. D.; Fritz, H. (2015-04). "The assessment of the role of trophy hunting in wildlife conservation". Animal Conservation (inglise). 18 (2): 136–137. DOI:10.1111/acv.12205. ISSN 1367-9430. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  5. Lindsey, Peter A.; Frank, L. G.; Alexander, R.; Mathieson, A.; Romañach, S. S. (1. juuni 2007). "Trophy Hunting and Conservation in Africa: Problems and One Potential Solution". Conservation Biology. 21: 880–883. DOI:10.1111/j.1523-1739.2006.00594.x.