Jakob von Sievers

Krahv Jakob Johann von Sievers (19. august (ukj 30. august) 1731 Rakvere – 11. juuli (ukj 23. juuli) 1808 Bauņi mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), riigitegelane ja reformaator.

Jakob Johann von Sievers

Elulugu

Jacob Johann von Sievers sündis Satsu mõisniku Joachim Johann von Sieversi (1699–1770) ja Anna Magdalena von Sieversi (1710–1762) pojana. Tema isa oli Eestimaa rüütelkonna peamehele Jakob Johann von Tiesenhausenile kuulunud Rakvere, Kohala, Andja ja Aseri mõisa inspektor.

Ta võeti 12-aastaselt elama Peterburi, onu Karl von Siversi perre, kelle tütrega ka hiljem abiellus.

Riigikrahv Jacob Johann von Sieversi perekonnavapp

Venemaa keisririigi krahv

1798. aastal andis keiser Paul I talle ja tema vendadele major Karl Eberhard von Sieversile (1745–1821) ja major Peter Christian von Sieversile (1754–1827) krahvitiitli. Diplom selle kohta väljastati 1802. aastal

Teenistuskäik

• 1748–1749 Venemaa keisririigi Kopenhaageni saatkonna sekretär
• 1749–1755 Venemaa keisririigi Londoni saatkonna sekretär
• 1763 läks sõjaväest erru kindralmajori auastmes
• 1776–1781 Tveri, Novgorodi ja Pihkva (1777–1781) kuberner
• 1781 tõeline riiginõunik
• 1783–1786 Liivimaa maanõunik
• 1789–1796 Venemaa keisririigi saadik Poolas
• 1796 senaator
• 1797–1802 Liivimaa maanõunik

Auastmed

Aasta	Kuupäev	Auaste
1756	2. aprill	1. järgu major
1756	19. november	alampolkovnik
1757		polkovnik
1763	3. märts	kindralmajor
1771	30. juuni	kindralporutšik

Autasud

Venemaa autasud

• Püha Anna orden (26. jaanuar 1767)
• Püha Aleksander Nevski orden (10. juuli 1775)
• Püha Vladimiri ordeni I klass (19. oktoober 1793)
• Püha Andreas Esmakutsutu orden (1. jaanuar 1798, koos briljantidega)

Välismaa autasud

• Preisimaa Punase Kotka ordeni I klass (1792)
• Preisimaa Musta Kotka orden (7. oktoober 1793, koos briljantidega)
• Poola Valgekotka orden
• Poola Püha Stanislavi orden
• Malta Ordu Suurrist briljantidega (1798)
• Sardiinia Pühakute Maurizio ja Lazarose orden (19. veebruar 1800)

Mõisavaldused

Talle kuulusid Liivimaal Volmari kreisis Bauņi (Bauenhof), Mīlīte (Neuhall) ja Vīķi (Zarnau), Ingerimaal Gadebusch (Гадебуш), Lopatino (Лопатино), Seltso (Сельцо) ja Muratovo (Муратово), Minski kubermangus Starostei Kasian, Polotski kubermangus Rudnja mõis ning Soomes Sackala kihelkond.

Perekond

Jacob Johann von Sievers abiellus 1767. aastal Peterburis krahvinna Elisabeth von Sieversiga (1746–~1818), kelle vanemad olid Katariina II Ülemõuemarssal, général en chef Karl von Sievers (1710–1774) ja keiserliku õukonna kammerneitsi Benedikta Elisabeth Kruse (1725–1777).

Jacob Johann von Sieversi ja Elisabeth von Sieversi abielust sündisid:

• Katharina (1770–1844), abiellus 1790. aastal Viiburi kuberneri, kindralleitnant Karl Johann von Günzeliga, kellele kuulus 1802. aastast Aakre mõis;
• Benedikte Elisabeth (1773–1799), abiellus 1791. aastal Dresdenis riigikrahv Wilhelm Albrecht Heinrich von Schönburg-Wechselburgiga (1762–1815);
• Elisabeth (1776–1865), Raasiku, Kambi ja muude mõisate pärija, abiellus 1793. aastal Vana-Vigala mõisniku, parun Berend Johann von Uexkülliga.

Varia

Tema auks nimetas Venemaa keiser Aleksander I Msta jõge Volhovi jõega ühendava 10 kilomeetri pikkuse kanali Sieversi kanaliks.

Välislingid

• Bauņi mõis
• TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust