Jaan Kurn
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2011) |
Jaan Kurn (13. aprill (vkj 1. aprill) 1893 Kärstna vald, Viljandimaa – 30. märts 1981 Tallinn) oli eesti õpetaja ja luuletaja.
Sündis Metsakuru külas Patsi talus popsi pojana[1], õppis Kärstna ministeeriumikoolis ja 1910–1914 Tartu Õpetajate Seminaris, hiljem Hersoni Pedagoogilises Instituudis Lõuna-Ukrainas 1917–1920.
Jaan Kurn suri 30. märtsil 1981 ning on maetud Pärnamäe kalmistule 2. aprillil 1981.[2]
Looming
muudaKoolitöö kõrvalt kirjutas Jaan Kurn luuletusi Ralf Rondi nime all.[3][4] Tema esikkogu "27" ilmus Narvas 1923. aastal ning tekitas ulatusliku poleemika ajakirjanduses. Ebakõlbelisuses süüdistatuna trahviti 1926. aastal autorit ning raamat määrati hävitamisele. Ralf Rondi (Jaan Kurni) ateistliku suunitluse, robustse väljenduslaadi ja futuristlike sugemetega värsid on mõjustatud noorest Majakovskist, aga ka August Allest ja Henrik Visnapuust, neis kritiseeritakse sõjaaegset ja -järgset moraalilodevust.
Ralf Rondi sentimentaalsed noorusvärsid ilmusid kogus "Liblikad" Narvas 1926. aastal. Luuletuskogus "Naine" (Narva, 1926) jätkas ta robustset ja sarkastilist laadi, suurenenud oli ajakajaline satiir. Tema protesti värsse ilmus ajalehes Uus Edasi 1929. aastal ja mujal. Neist koostas ta neljanda luulekogu "Nälg", mis jäi aga avaldamata kirjastusvõimaluste puudumise tõttu.
Ralf Rond oli esimesi Vladimir Majakovski tutvustajaid ja tõlkijaid Eestis. Tema tõlgitud on ka Majakovski "Pilv püksten" (Narva, 1930). 1920. aastail avaldas ta artikleid kirjandusküsimuste kohta ning elu lõpul kirjutas memuaaride raamatu "Minu eluraamatu helgeid ja tumedaid lehekülgi", mis on jäänud käsikirja. Seal ta kirjutab: "Mul on kahjuks järsk iseloom. Kus mulle alusetult ninna käratakse, ei jäta ma kunagi vastu hammustamata. Aga see ei ole kehtiva elumoraaliga kooskõlas ja kaotajaks pooleks osutun ikka mina."
Eesti Vabariigi päevil kuulus ta Tööerakonda ("kuid mu ettepanekute poolt hääletasid sotsiaaldemokraadid"), oli kaitseliitlane, kuid võttis osa ainult organisatsiooni laskevõistlustest.
Tegevus nõukogude korra ajal
muuda1940. aastal läks ta kaasa uue võimuga, oli parteitu bolševik (jäi parteist kõrvale seal valitseva jäiga käsusüsteemi tõttu).
1941. aastal astus ta hävituspataljoni[5][6] ning osales lahingutes Kadrina all ja Simuna surnuaia juures. Sõja-aastail oli NSV Liidu tagalas.
Aastail 1950–1951 korraldas nõukogude võim Jaan Kurni tagakiusamise ja jälitamise, mille kohta Jaan Kurn ise kirjutas: "Kogu see klaperjaht tekitas minus ei-kellegi-maale sattunu tunde." Nimelt oli Tallinna 20. Keskkooli juhiameti koha endale planeerinud Mererajooni TSN TK Haridusosakonna juhataja Alice Lambakahar (Tallinna Linna TSN TK esimehe Aleksander Hendriksoni naise õde), kes asus koha eest võitlema ebaausate võtetega EKP kaudu ega lõpetanud Jaan Kurni jälitamist enne, kui viimane Tallinnast lahkus.
Tema kaasaegsed õpetajad mäletavad direktorit lugupidamisväärse ja ausa mehena.[viide?]
Töökäik
muuda- 1914–1917 Haaslava vallas Igavere algkooli juhataja ning õpetaja Räpina ministeeriumikoolis ja Kärdla algkoolis;
- 1920–1923 ajalooõpetaja Narva 1. reaalgümnaasiumis;
- 1923–1924 õpetaja Narvas ja kohaliku ajalehe Põhja Kodu toimetajana.
- 1924–1940 oli ta Virumaal 6-klassilise Maidla algkooli direktor;[7]
- 1940–1941 Rakvere 1. Keskkooli õppealajuhataja;
- 1941. aastal oli Jaan Kurn Virumaal hävituspataljonis, evakueerus Vene NFSV-sse, kus töötas Sverdlovski oblastis Nevjanski lastekodus;
- 1944–1947 oli ta Virumaa haridusosakonna juhataja;
- 1947–1950 Rakvere Õpetajate Seminari direktor;[8]
- 1950. aastal töötas ta 1. jaanuarist kuni 31. augustini Tallinna 20. Keskkoolis, seejärel Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkoolis[9] ja taas Rakveres Pedagoogilise Kooli Harjutuskooli juhatajana.
Tunnustus
muudaViited
muuda- ↑ Helmes on sündinud hulk eriilmelisi kirjanikke – Sakala, 13. jaanuar 2007[alaline kõdulink]
- ↑ "Otsitav maetu: "Kurm, Jaan"". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. märts 2009. Vaadatud 13. märtsil 2009.
- ↑ "Wimberg räägib bibliofiilidele kurikuulsast luuletajast, kelle esikkogu hävitati – Postimees, 24. aprill 2008". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2008. Vaadatud 13. märtsil 2009.
- ↑ "Eesti Kirjandusmuuseum". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. august 2009. Vaadatud 13. märtsil 2009.
- ↑ Intervjuu Jaak Urmetiga[alaline kõdulink]
- ↑ Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity (arhiiviversioon)
- ↑ Maidla Põhikool: direktorite loetelu (arhiiviversioon)
- ↑ "Rakvere Ametikooli direktorite loetelu". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2009. Vaadatud 13. märtsil 2009.
- ↑ "Loetelu direktoritest endise Tallinna 1. Keskkooli kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2009. Vaadatud 13. märtsil 2009.
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV teenelise õpetaja aunimetuse andmise kohta Silmapaistvate teenete eest hariduse alal anda Eesti NSV teenelise õpetaja aunimetus: Jaan Kurnile, Rakvere Õpetajate Seminari direktorile, Punaväelane: Punaarmee [7. laskurdiviisi] poliitosakonna ajaleht, 7 november 1947
Kirjandus
muuda- "Naised kirglised : valitud luuletusi 1914–1930" / Ralf Rond (alias Jaan Kurn); [koostanud, toimetanud ja järelsõna: Jaak Urmet ; kujundanud Aapo Ilves], Tallinn: Tänapäev, 2008, ISBN 9789985625675.
Välislingid
muuda- Naised kirglised. Valitud luulet 1914–1930, kirjastuse Tänapäev raamatu tutvustus
- Luuletaja Ralf Rondi õppuriteekond suundus Kärstna lossist Tartusse. Ülo Alo Võsar, literaat
- Jaan Kurn Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
| Eelnev Johannes Batša |
Tallinna 20. Keskkooli direktor 1950 |
Järgnev Alice Lambakahar |
| Eelnev Richard Peterson |
Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkooli direktor 1950–1951 |
Järgnev Aleksander Pärn |