Jaak Soans
Jaak Soans (sündinud 6. augustil 1943 Tartus) on eesti skulptor.
| Jaak Soans | |
|---|---|
| Sündinud |
6. august 1943 Tartu |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus |
Tartu Kunstikool, Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut |
| Tegevusala | skulptor |
Elulugu
muudaJaak Soans on sündinud 1943. aastal Tartus. Tema isa Georg Soans oli õppinud Tartu Ülikoolis teoloogiat. 1944. aastal kolis perekond Pirita-Kosele. Jaak Soansi isa võeti Saksa sõjaväkke ja ta sattus põgenikuna Kanadasse. Suhted perekonnaga taastusid alles 1960. aastate algul, mil kodumaale jäänud pere hakkas saama isalt kirju. Kahe lapsega Eestisse jäänud ema töötas raamatupidajana mitmes Eesti spordiasutuses. Kümneaastaselt läks Jaak Soans Tallinna Pioneeride Palee skulptuuriringi, mille õpilastest said tulevased skulptorid, kunstnikud ja arhitektid. Sealt sai alguse Jaak Soansi sõprus arhitekt Rein Luubiga, seal tutvus ta ka oma tulevase abikaasa Anu Rank-Soansiga. Tollased õpetajad Aime Jürjo ja Kalju Reitel andsid tulevastele skulptoritele tõsiseltvõetava tehnilise aluse, millist kolmeaastase akadeemilise stuudiumi käigus ei jõutagi omandada.[1]
Jaak Soans lõpetas 1961. aastal Tallinna 4. Keskkooli. Õppis aastatel 1961–1966 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis Enn Roosi, Aleksander Kaasiku ja Olavi Männi käe all skulptuuri. Alustas juba õpingute ajal (1965) pedagoogitööd Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palees, kus õpetas skulptuurihuvilisi lapsi kuni 1985. aastani. Kunstiinstituudi õppejõuna töötas ta 1968. aasta algusest Bruno Tombergi loodud disainiosakonnas. 1986. aastast töötas dotsendina skulptuuriosakonnas ning oli aastatel 1991–2005 Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna professor[2] ja osakonnajuhataja. 2007. aastal valiti ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessoriks.
Looming
muuda
Jaak Soans on tuntud eelkõige monumentalistina: ta on loonud enam kui 30 monumenti ja avalikku skulptuuri, jäädvustanud rahvuslikke suurkujusid (tema loodud on muu hulgas A. H. Tammsaare mälestusmärk Tallinnas, Kristjan Jaak Petersoni ja Jakob Hurda monument Tartus ning August Jakobsoni monument Pärnus). Tema abstraktseid suurvorme on Eestis, Soomes, Hollandis ja Argentinas. Jaak Soansi taastatud on Amandus Adamsoni Valga Vabadussõja mälestussammas.
Isikunäitused
muuda- 1977 Tartu Kunstimuuseumis
- 1986 Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis Tallinnas
- 1993 installatsioon "Purustatud sarkofaag" Tarbekunstimuuseumis Tallinnas
- 1993 Riia Skulptorite Majas Lätis
- 1993 isikunäitus Sammas galeriis
- 1995 Kirkkonummi galeriis Soomes
- 1995 skulptuur + keraamika Espoo galeriis Soomes
- 1997 kohaspetsiifiline installatsioon "Tõde ja õigus" A. H. Tammsaare muuseumis Tallinnas
- 1997 näitus Vantaa galeriis Soomes
- 1999 installatsioon "Projektsioonid" Tallinna Kunstihoone galeriis
Monumendid ja keskkonnaskulptuurid
muuda- 1968 mälestusmärk Kogula lennuväljal, Saaremaa
- 1974 August Jakobsoni monument, Pärnu
- 1976 monument "Pronkslaine", Haabneeme
- 1978 A. H. Tammsaare mälestusmärk, Tallinn
- 1979 Voldemar Panso bareljeef, Tallinn
- 1982 Michel Sittowi bareljeef, Tallinn
- 1984 Kristjan Jaak Petersoni monument, Tartu
- 1985 monument "V. I. Lenin. Maadekreet", Schwerin, Saksamaa
- 1989 August Kitzbergi monument, Karksi-Nuia
- 1993 mälestusmärk "20. august 1991", Toompea
- 1994 Jakob Hurda monument, Tartu
- 1994 mälestustahvel 1. detsembri riigipöördekatse ohvritele, Balti vaksal, Tallinn
- 1997 puuskulptuur "Ristteed", Lusto, Soome
- 1998 terasskulptuur "Ühendus", Argentina
- 1999 terasskulptuur "Tuultemäng", Holland
- 2000 mälestustahvel okupatsioonides hukkunud riigikogu liikmetele
- 2001 August Gailiti monument, Valga
- 2003 terasskulptuur "Pööris", Pirkkala, Soome
- 2003 keraamiline skulptuur "Kaetu" Tohisoo mõisapargis Kohilas
- 2009 Nipernaadi skulptuur, Valga, Säde park
- 2013 Katariina II skulptuur Võrus
- 2016 Küüditatute mälestusmärk Võru raudteejaamas
- 2020 Küüditatute mälestusmärk Põlva raudteejaamas[3]
-
-
-
August Kitzbergi monument Karksi-Nuias -
Küüditatute mälestusmärk Võru raudteejaamas -
Küüditatute mälestusmärk Põlva raudteejaamas
Teoseid riiklikes kogudes
muudaEesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Läti Riiklik Kunstimuuseum, Leedu Riiklik Kunstimuuseum, Riiklik Tretjakovi galerii Moskvas, Linsherli Art Museum USAs, Resistencia Vabaõhuskulptuuri kogu Argentinas, Wijk Aan Zee puuskulptuurikogu Soomes, Pirkkala linnavalitsuse skulptuurikogu Soomes.
Teoseid erakogudes
muudaArgentinas, Jaapanis, Kanadas, Leedus, Lätis, Poolas, Rootsis, Soomes, USA-s, Venemaal ja Eestis.[viide?]
Tunnustus
muuda
- 1973 – Noorsoofestivali laureaat[viide?]
- 1974 – Balti Noortenäituse peapreemia[viide?]
- 1974 – Kristjan Raua preemia (August Jakobsoni monument Pärnus, koos arhitekt Udo Ivaskiga)
- 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1986 – Kristjan Raua preemia (monument "V. I. Lenin. Maadekreet" Schwerinis)
- 1986 – Eesti NSV rahvakunstnik
- 1988 – skulptuuri kvadriennaali "Riga '88" grand prix
- 1998 – preemia "Nuovo Banco del Chaco" I rahvusvahelisel skulptuuribiennaalil Argentinas
- 2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk[4]
- 2006 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
- 2013 – Anton Starkopfi stipendium
Viited
muuda- ↑ Juta Kivimäe, Jaak Soans - meie skulptuurmaastiku looja. Postimees, 06.08.2013.
- ↑ EMERIITPROFESSORID JA -DOTSENDID Eesti Kunstiakadeemia (vaadatud 12. oktoobril 2020)
- ↑ Nael, Merili. Põlva raudteejaama ees avati küüditatutele mälestusmärk. ERR, 14. juuni 2020.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).