Jüri Kuuskemaa

Eesti kunstiajaloolane

Jüri Kuuskemaa (1951–1978 Jüri Keevallik; sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Jüri Kuuskemaa
Jüri Kuuskemaa 1999. aasta Tallinna vanalinna päevadel
Sündinud 25. oktoober 1942 (82-aastane)
Tallinn
Haridus magistrikraad
Alma mater Tartu Ülikool
Abikaasa Aet Kuuskemaa (al 1978)
Lapsed 4
Teadlaskarjäär
Tegevusalad kunstiajalugu
Töökohad Kadrioru kunstimuuseum (1964–2009)
Tallinna Linnakantselei (alates 2010)
Tunnustus Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001)
Loend...
Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012

Ta on lõpetanud Keila keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli kunstiajaloo erialal 1965. aastal.

Jüri Kuuskemaa töötas alates 1964. aastast Kadrioru kunstimuuseumis, algul teadurina, hiljem kuraatorina.

1. veebruarist 2010 tänini töötab ta Tallinna linnapea nõunikuna, peamised töövaldkonnad on muinsuskaitse, vanalinn, arhitektuur ja kultuuriküsimused.[1]

Ta on rahvusvaheliselt hinnatud[viide?] giid ja turismireiside juht. Kuuskemaa on tuntud muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete poolest (Kuku Raadios tegi ta kuni 2023. aasta juulini saadet "Memoria")[viide?]. Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud Kadriorule[viide?], sealsele barokkstiilis lossile ja pargile.[viide?]

Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist."[2]

Ühiskondlik tegevus

muuda

Kuuskemaa oli 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutaja[viide?] ning juhatuse liige[viide?].

Poliitiline tegevus

muuda

1990. aastal oli ta Eesti Kongressi delegaat.

Jüri Kuuskemaa on kandideerinud Keskerakonna nimekirjas 1996., 2013. ja 2017. aasta kohalikel valimistel ning 2015. ja 2019. aasta Riigikogu valimistel, kuid valituks ei ole osutunud.[3][4]

 
Jüri Kuuskemaa kõnet pidamas Vana-Vigala mõisa ees (juuli 2017)
 
Jüri Kuuskemaa oma näituse avamisel Tallinna Linnamuuseumis 2016. aastal. Foto: Jaan Künnap

Teoseid

muuda

Kuuskemaa on avaldanud muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid, sageli ilmub tema arvamuslugusid ajalehtedes.

Artikleid ja intervjuusid

muuda

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Jüri Kuuskemaa on näitlejate August ja Betty Kuuskemaa pojapoeg. Tema isa Madis Kuuskemaa oli enne sõda Eesti sõjakooli aspirant. 1940 võeti sõjakooli kursandid ja õppejõud Punaarmee Eesti Territoriaallaskurkorpusse. Kui sõda algas, siis lahingutesse neid ei saadetud. Neilt võeti relvad, arreteeriti ja hoiti kaks nädalat tühjas kirikus Peipsi järve kaldal, kust nad põgenesid ja tulid Tallinna tagasi. 1942 sakslaste totaalse mobilisatsiooni ajal mobiliseeriti ka nooremleitnant Madis Kuuskemaa, kes hukkus Idapataljoni koosseisus teisel pool Narvat.

Keevalliku nime sai ta 1951. aastal, kui vanavanemate soovil adopteeris ta kasuisa Udo Keevallik. Vanavanemad lootsid, et selle nime all on Nõukogude korra ajal kergem, kuna isa Madis Kuuskemaa oli langenud jaanuaris 1944 Teises maailmasõjas Saksa poolel võideldes.[8]

Alates 1978. aastast on ta abielus Aet Kuuskemaaga. Neil on neli last, sh Juhan Kuuskemaa.[9]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 "Jüri Kuuskemaa asus tööle Tallinna linnapea nõunikuna". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 1. veebruaril 2010.
  2. Jüri Kuuskemaa: roheline terror[alaline kõdulink]
  3. http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kuuskemaa
  4. https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-2-voting-result.html
  5. Prantsuse aumärkidega autasustatud eestimaalased[alaline kõdulink]
  6. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 110
  7. Välisriikide teenetemärgid
  8. "Kui mina olin veel väikene mees". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007. Vaadatud 1. veebruaril 2010.
  9. Karjuv ebaõiglus! Ärimees jättis 65 klienti rahast ilma, aga võib nüüd hoopis ise riigilt kahjutasu küsida. Eesti Ekspress, 10. aprill 2019.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda