Hera

Hera (vanakreeka keeles Ἥρα) on vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine.

James Barry "Jupited ja Juno" (Zeus ja Hera)

Hera imetab Heraklest, vanakreeka vaas

Tema lapsed on Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithyia. Mõned müüdid peavad ka Typhonit tema pojaks, kes sündis Zeusi osaluseta. Vanarooma mütoloogias vastab talle Juno.

Hera müüt

Hera olevat noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. Herakles lõi surnuks ka oma õpetaja Linose.

Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada, kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge.

Hera kultus

Hera on taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Kultuslikult austati Herat peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Teda austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühitsetud templeist ehk heraionitest asuvad kuulsaimad Olümpias ja Samosel.

Hera sümbolid on granaatõun ja paabulind.