Haubits
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) |
Haubits (tšehhi keeles houfnice, saksa keeles Haubitze) on
- ajalooliselt suurema kaliibriga ja lühikese rauaga suurtükk, mille raua pikkus on alla 30 kaliibri ning mürsul on suhteliselt järsk lennujoon ja väike algkiirus;
- tänapäeval kaudse sihtimisega laskmiseks valmistatud suurtükk, millega on võimalik tulistada nii kinniselt kui ka avatud tulepositsioonilt.
Mitmes riigis, sealhulgas Venemaal ja Soomes, loetakse ka tänapäeval haubitsaks vaid suurtükke, mille raua pikkus on alla 30 kaliibri.
Ajaloost
muudaHaubitsa tüüpi relvad (kivipüssid) võeti kasutusele juba 15. sajandil. Esimesed andmed pärinevad 1410. aastast Grünwaldi lahingust, kus neid kasutas Saksa ordu. Haubitsaid kasutati hussiitide sõdade ajal, eriti aktiivselt tegid seda hussiidid, kes kindlustasid nende abil oma vankerkantse. Sel ajal said nad endale ka praeguse nimetuse (houfnice). On arvatud, et hiliskeskajal oli haubits lisaks lihtsalt laskerelvaks olemisele ka oluline kõrvalmõju: tugev pauk hirmutas hobuseid ja ajas võitlejaid segadusse.
Kuni 19. sajandini kasutati haubitsa puhul tavaliselt tšehhipärast nimekuju, alles siis mindi üle saksapärasele (Haubitze), millega hakati tähistama lühikese rauaga suurtükke.
Haubitsad tänapäeval
muudaHaubitsateks nimetatakse vastavalt NATO terminoloogiale kaudtuleotstarbelisi suurtükke sõltumata raua pikkusest või kaliibrist. Haubitsatega on võimalik vajadusel siiski tulistada ka otsesihtimisega – peamiselt enesekaitseks.
Haubits on suurtükiväe relvasüsteem ning seda käsitseb reeglina jaoga võrdsustatud allüksus – relvameeskond (ka suurtükimeeskond, haubitsameeskond).
Haubitsa mürsul on tulenevalt kasutuseesmärgist märgatavalt järsk lennujoon ja reeglina erineva või muudetava tugevusega (laske-) laengud erinevatele laskekaugustele laskmiseks. Uuematel haubitsatel on olemas võimalus laskmiseks nii tavapärases alumises, kui ka ülemises tõstenurgagrupis (üle 45 kraadi). Ülemise tõstenurga võimaldab nii ehitus, kui laskeandmete arvutussüsteemi iseärasus. Ülemise tõstenurga kasutamine võimaldab asetada haubitsa tulepositsioonile otse kõrgema varje taha, lastes samas väiksema laenguga ja väga järsu mürsu lennujoonega ka lähematele laskekaugustele.
Kaudtulelaskmisel sihtimiseks kasutatakse optilist panoraamsihikut, mis võib olla kombineeritud elektroonikaploki ja güroskoobiga. Paljudel haubitsatel on lisaks panoraamsihikule ka eraldi teleskoopsihik otselaskmiseks.
Haubitsad jagunevad mobiilsuselt:
- liikurhaubitsateks;
- välihaubitsateks ehk järelveetavateks haubitsateks,
Põhilised NATO standardile vastavate 155 mm (kasutatavaim kaliiber) haubitsate rauapikkused kaliibrimõõdus on 39, 45 ja 52 kaliibrit.
Vaata ka
muudaKirjandus
muuda- Eesti nõukogude entsüklopeedia, 3. köide, lk 331.